:format(webp)/nginx/o/2020/01/19/12880862t1h53cf.jpg)
Möödunud aastal siirdusid Põhja prefektuuri kriminalistid uurima sotsiaalmeediat, kust avastati suur grupp kurjategijaid, kes alaealistele narkootilist ainet müüsid – politseinikud vaatasid ringi ka tumeveebis, murdes ühtlasi müüdi, et tegu on turvalise kohaga hämarateks tegudeks, räägib Facebooki laaditud videos Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juhi Urmet Tambre.
«2019. aasta kriminaalpolitsei vaates oli kindlasti uudne, hea aasta – hea aasta meile, halb aasta kurjategijatele. Kriminaalpolitsei läks aasta jooksul sotsiaalmeediasse ja vaatas, mis seal toimub narkomüügis. Pidasime kinni ühe suure grupi, kes müüs alaealistele narkootilist ainet,» rääkis Tambre. «Samuti uudsena liikusime me dark web'i ja muutsime müüdi, et kogu müük on turvaline.»
«Kinni on peetud kümnetes-kümnetes kilodes aineid. Selle tõttu on kättesaadavus täna Eestis jätkuvalt madal ja peatunud on jätkuvalt ka üledooside laine,» selgitas Tambre. «Kiirabi saab täna paarkümmend väljakutset üledoosidele, kui veel aastaid tagasi oli sadu inimesi igapäevaselt ohus.»
«Rääkides veel positiivsetest asjadest, siis kindlasti on hea, et konfiskeerisime kümneid ebaseaduslikke tulirelvi,» meenutas Tambre möödunud aastat. «Siinkohal küll tasuks märkimist, et vabatahtlikult tõid inimesed samuti ära mitukümmend tulirelva ja kutsuksin üles veelgi enam tooma ise ära koju jäänud tulirelvi – nii vanaisa omi kui ka leituid. Kurjategijate kätte ei tohiks ükski tulirelv sattuda.»
«Rääkides kuritegevusest üldiselt, siis aastaid olnud langus on peatunud ja peamiselt on tõus vägivallakuritegudes,» märkis Tambre. «Kuigi tapmisi, mõrvasid ja raskeid kehavigastusi oli oluliselt vähem kui varasematel aastatel ehk siis inimesed ei kaotanud läbi kuritegevuse elusid. Kuid ometigi vägivalda – peksmist ja vigastuste tekitamist – oli rohkem. Positiivsed on Tallinna tänavad kindlasti selles mõttes, et me oleme jätkuvalt Euroopas üheks turvalisemaks pealinnaks röövide vaates. Kuni 60 röövi aastas, mis registreeritakse, on kindlasti üks väiksemaid numbreid ja selle üle on meil hea meel ja me tegutseme edasi, et inimesed ei satuks tänaval röövi ohvriks.»
«Mis teeb muret, on tervikuna meie tunne, et minuga ei juhtu internetis midagi. Inimeste tunnetus arvuti kasutamisel – turvatunne, paroolide jagamine, ligipääsu andmine – on andnud kurjategijatele võimaluse varastada pangakontodelt raha, varastada isikult isiklikke andmeid. Ja sama moodi nad on muutunud ohtlikumaks internetis tervikuna. Täna ründavad kurjategijad peamiselt inimesi, kes on haavatavad läbi arvuti. Ja seda tõusu me kindlasti näeme järgmistel aastatel,» ennustas Tambre. «Mida me saame soovitada kindlasti: hoidke pea selge ja kui keegi palub teil anda paroolid või ligipääsu arvutile, siis ärge tehke seda. Sellistel inimestel on alati kavatsus saada teilt kätte need andmed, mis on teil arvutis.»
«Meie jaoks suur väljakutse oli kindlasti paljuräägitud uimastamine. Me moodustasime meeskonna, et saada aru ja mõista ja ka uurida neid juhtumeid ja ka saada selgust, kui palju on uimastamisjuhtumeid Tallinnas-Harjumaal. Me oleme saanud sellel aastal kokku paar-kolmkümmend teadet uimastamisjuhtumitest. Ja nendest kahel korral oleme tuvastanud, et narkootiline aine tõepoolest pandi inimese joogi sisse. Nende kahe juhtumi puhul ei olnud küll tegemist klassikalise uimastamisega: ainet ei pandud selleks, et inimene jääks magama, vaid pigem selleks, et inimest ergastada – kuid see oli väga ohtlik tegu ja need inimesed ei teadnud, et nende joogi sisse on ainet pandud,» märkis Tambre.
«Mida me näeme selles valdkonnas – näeme seda, et ohuks ei ole mitte avalikud ööklubid, vaid suur oht peitub meie enda tutvusringkonnas, väiksemates pidudes, väiksemates koosviibimistes, kus on inimesi, kes tahavad lihtsalt testida enda sõprade-tuttavate peal, mida mingi aine teeb,» rääkis Tambre. «Nii et olge oma jookidega ettevaatlikud ka väiksemates ringkondades kui ainult ööklubides.»
«Kokkuvõtteks: liigume järgmisesse aastasse uute väljakutsetega, kindlasti jätkame uimastamise valdkonnas, kindlasti tööõnnetused teevad meile muret – neid juhtub liiga palju. Sama moodi üheskoos me oleme teiega teinud palju head – varavastane kuritegevus on saadud langusesse. Nii et paneme järgmisel aastal sama moodi uksed-aknad lukku,» ütles Tambre ja soovitas seda suvel teha just esimese korruse elanikel. «Kurjategijad ikkagi liiguvad ringi tänavatel ja otsivad juhuseid. Ja üheskoos me suudame neilt need juhused ära võtta.»
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)