/nginx/o/2018/11/05/11552227t1hc6af.jpg)
/nginx/o/2020/01/18/12880007t1h4354.jpg)
Venemaa välisministri kohusetäitja Sergei Lavrov taunis eilsel pressikonveretsil Eesti võimude tegevust seoses Venemaa propagandakanaliga Sputnik. Lavrovil oli etteheiteid ka Euroopa Liidu tegevusetusele.
Lavrov kritiseeris Kremli propagandakanali sulgemist Eestis (11)
Lavrovile esitas küsimuse Eesti Sputniku juht Jelena Tšerõševa. Oma kõne alguses ta tänas Lavrovi ja Venemaa välisministeeriumi pressiesindajat Maria Zahharovat Sputniku toetamise eest. «Esiteks tänan enda ja Eesti Sputniku kollektiivi eest välisministeeriumit (Venemaa – toim), Venemaa suursaatkonda Eestis ja ka Maria Zahharovat isiklikult toetuse ja abi eest, mida te olete pakkunud Eesti Sputnikule raskel ajal,» ütles Tšerõševa.
Möödunud aasta viimasel päeval sai teatavaks, et Eestis sanktsioonide alla sattunud Sputnik Estonia peatas oma tegevuse Eestis. Vene meedia teatel lõpetasid kõik Sputniku töötajad oma töösuhte. Rossija Segodnja asutas Sputniku 2014. aastal oma rahvusvahelise haruna. Rossija Segodnja peadirektor Dmitri Kisseljov kuulub Euroopa Liidu personaalsete sanktsioonide nimekirja seoses Ukraina territoriaalse terviklikkuse rikkumise toetamisega. Olgu märgitud, et Eestis rakendatakse Sputniku omandivormist puutuvaid Euroopa Liidu sanktsioone, mitte piiranguid seoses sisuga.
Eesti Sputniku juht rääkis, et Eesti valitsus kavatseb minna kohtusse Sputniku töötajate vastu. «Meid võib ees oodata viie aasta pikkune vangistus selle eest, et me töötame organisatsioonis «Venemaa täna» («Россия сегодня» – toim),» rääkis Tšerõševa Venemaa välisministeeriumi pressikonveretnsil pressile ja Lavrovile.
Jelena Tšerõševa sõnul lahkusid Sputniku töötajad 1. jaanuaril töölt just sellepärast, et riik plaanib minna kohtusse Eesti Sputniku töötajate vastu. «Ma loodan Venemaa välisministeeriumi edasipidisele abile,» palus Eesti Sputniku juht.
«Eile ütles teie kolleeg Urmas Reinsalu vene ajakirjanike kohutava olukorra kohta, et tegelikult, ma tsiteerin «tegemist on Euroopa kaitse ja vabadusega»,» rääkis Tšerõševa ja küsis, kas vene ajakirjanikud peaksid Euroopa vabaduse nimel vangi minema. «Sooviksin kuulda teie kommentaari selle kohta.» Ta küsis Lavrovilt ka, kas ta on saanud Urmas Reinsalult kutse Tartusse Soome-Ugri maailmakongressile ning kas president Vladimir Putin võtab tema hinnangul vastu Kersti Kaljulaidi kutse tulla Tartusse.
Välisministri kohusetäitja Sergei Lavrovi sõnul on Eesti riigi tegevus Sputniku Eesti üksuse osas murettekitav.
/nginx/o/2020/01/18/12880056t1h3ea5.jpg)
«Mis puudutab konkreetseid tegusid Sputniku suhtes, siis ma arvan, et see on nörritav,» ütles Lavrov. Tema sõnul ootab Venemaa Euroopa Liidult pikemat kommentaari selle kohta, et Vene meediakanaleid suletakse.
«Et Euroopa Liit neelab laias laastus selle alla, ega saa mitte midagi teha, on veel üks plekk Euroopa Liidu mainel. Ja neid plekke on juba palju,» ütles Lavrov.
«Mis puudutab Eesti avaldusi, siis jah, minu kolleeg rääkis juba, et piirilepet ei ratifitseerita, sest see tühistab Tartu rahulepingu. Ja et Põtalovo rajoon või mis me võlgu oleme – ma ei mäleta enam – peab tagasi minema Eesti jurisdiktsiooni alla. Mis aga puudutab Eesti presidenti, kes kohtus Moskvas Vladimir Putiniga, siis mulle tundus, et ta hindab olukorda adekvaatselt: me oleme naabrid, meil on küll lahkarvamused, aga me peame olema head naabrid. Ilmselt midagi temaga juhtus pärast seda, kui ta tuli oma pealinna tagasi,» ütles endine Venemaa välisminister, praegune välisministri kohusetäitja Sergei Lavrov.