EKI keelekool: rutiini sinine puru

Pesumasin Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Raadios rääkis hiljuti üks kuuenda klassi poiss, kes oli käinud mõne aasta Soome koolis. Kui küsitleja palus tal Eesti ja Soome kooli võrrelda, ütles poiss huvitavad sõnad: „Seal oli nagu kergem rutiin.“ Seletas ka lähemalt, et Soome koolis oli nädalas kolm vaba tundi, Eestis mitte.

Kui Soome kool, siis ka soome keel. Põhjanaabritel näib rutiin peale meie mõistes rutiini tähendavat ka juba tavapärast töötamisviisi. Mine tea, kas Eesti laps koolikorrast või tunniplaanist rääkides rutiini sõna kasutaks, kuid see on küll selge, et rutiin meilgi levib. Seda näitab muu hulgas rutiini liitsõnade tulv: igapäeva-, argi-, abielu-, töö-, mõtte- ja suhterutiin, kontori-, kodu-, kooli-, vangla-, staabi- ja laagrirutiin, treeningu-, toitumis-, söögi-, võistlus- ja reisirutiin, ilu-, meigi-, näohooldus-, pesu-, tarbimis- ja blogimisrutiin.

Rutiin on tulnud prantsuse keele sõnast routine, selle aluseks on omakorda sõna route, mis tähendab teed. Seesuguselt pinnalt võiksime rutiini määratleda ka kui juba sissetallatud radu pidi käimist. Kas see on hea või halb? Sõnaseletajad on arvanud nii ja naa, kuid keskeltläbi on nad rutiinile ajapikku pigem negatiivset varjundit lisanud. 1930. aastail oli rutiin ’(harjutuse teel) kellelegi omaseks saanud (maneerlik) osavus ning oskus’, 1970ndail ’kujunenud tavade, harjumuste või šablooni järgimine’ või ’harjumuslik osavus, kivinenud harjumus’, 2010ndail ’üksluine korduvus, juurdunud harjumus’. Näete siis: algul osavus ja oskus, nüüd üksluine korduvus. Üllatavalt negatiivse sisu annab vene рутина kohta üks 1980ndate sõnaraamat: konservatiivne kord, orjalik etteantud šablooni järgimine, muutuste, uue kartus.

Tähendused ei pruugi siiski alati sõnastike seatud raamides püsida, eriti olukorras, kus kontaktid teiste keeltega on igapäevased. Priit Kruus pani ühes 2018. aasta veebruarikuu keelesäutsus ette nimetada eesti keeles rutiiniks vaid seda, mis on tüütu ja üksluine, muul juhul aga rääkida kasulikest harjumustest. Siinse loo algul toodud neljast liitsõnarühmast sobiks harjumus päris hästi kahe viimase puhul, nt treeningu- või toitumisharjumus, meigi- või tarbimisharjumus. Kui jutt ei käi juurdunud ega ka kasulikest harjumustest, vaid näiteks töö- või toimimispõhimõtetest (nagu ka kooli näites), sobib rutiini asemele aga hoopis kord.

Kuskil foorumis kurdeti, kuidas telereklaamis on kästud „pesurutiinile“ lisada mingit sinist puru. Kas taheti öelda, et lisage iga kord, kui midagi pesete, igal pesukorral? Ühe Eesti firma tootevalikus on aga näha lausa esemestunud rutiinid, näiteks neljast purgist-potsikust koosnev „24-tunnine pinguldav ja siluv ilurutiin“. Tulge ometi mõistusele, meil on ju olemas iluravi ja ilutooted ja tootekomplektid! Last but not least: rutiinse kontrolli kõrval võiksime aga rohkem rääkida tavapärasest kontrollist, sest erinevalt võõrsõnast ei pea omasõna puhul juurdlema, on see nüüd harjumuslik või üksluine kontroll või midagi kolmandat-neljandat.