Kuulus ahistamisskandaal, mis jätab pealtnägijad külmaks

Staarajakirjanik Megyn Kellyt kehastav Charlize Theron ahistava bossi kabineti ukse taga. Foto: Kaader filmist

Tõsielusündmustel põhinev «Pommuudis» toob ekraanile kolm kaunist naist, Nicole Kidmani, Charlize Theroni ja Margot Robbie', aga vaatajate südamesse ja hinge ei suuda film ikkagi tungida.

Ilma koduse ettevalmistuseta ei tasu tõsielusündmustel põhinevat «Pommuudist» vaatama minna. Muidu ei saa te sellest mõhkugi aru. Mis siis, et filmi tegijad on selle ohuga arvestanud, sest niipea, kui ekraanile ilmub uus tegelane, kuvavad nad ühtlasi, mis on ta nimi ja ametikoht. Ja mis siis, et üks peategelastest, telekompanii Fox News staarajakirjanik Megyn Kelly (Charlize Theron) korraldab kohe filmi algul reportaažliku lühiekskursiooni, et vaataja meediaettevõtte struktuuri ja tegemistega kurssi viia.

Ometi pole lugu esimesel pooltunnil jälgitav. Tegelasi ja nimesid on palju; tegevusliine on palju; tegevuskohad, isegi tegevusaeg, vahetuvad hirmus kiirelt. Kusjuures, olgu lisatud, kodune eeltöö sai mul korralikult tehtud.

Sestap tasub kinno minnes tingimata teada, et film räägib sellest, kuidas Fox Newsi naistöötajad eesotsas magusalt kohalt tagandatud Gretchen Carlsoniga (Nicole Kidman) astuvad viimaks välja kompanii kauase mõjuvõimsa ja paranoilise juhi Roger Ailesi (John Lithgow) vastu, süüdistades teda aastakümneid kestnud seksuaalses ahistamises. Lihtne, kas pole?

Aga vaat ei ole. Sest mängu tulevad juristid. Samuti tuleb mängu nn kontoripoliitika, millele lisavad temperatuuri tegelaste suured egod ja ambitsioonid, samuti karjääriedu nimel tehtavad kalkulatsioonid. Motiive, nii vähem kui rohkem avalikke, on igaühe käitumises sedavõrd palju, et päris lõpuni ei olegi võimalik kõigist aru saada. Niivõrd keerulise ja tiheda süžeega filmis ongi keeruline kõiki tegevusajendeid lõpuni avada, mistap pole ime, kui «Pommuudis» ei suuda vaataja hinge ja südameni jõuda.

Kes armastavad vihata ajakirjandust, võiks seda filmi igal juhul vaadata, sest «Pommuudis» näitab (nais/tele)ajakirjanikke kokkuvõttes vägagi eemaletõukavast küljest. Lühidalt: nad on valmis tegema ja taluma mida iganes, ka isiklikku alandust, et saada oma saade ja hoida selle reitingut. Nad on isegi valmis, olgugi hambad risti, taluma rasvunud ja haige Ailesi nilbusi ja pealetükkivust, mida näitab õõvastav kabinetistseen