Aimar Altosaar: koolijuhid – nipsti on, nipsti ei ole

Aimar Altosaar Foto: Eero Vabamägi

Koolijuhtide suvaline vabastamine omavalitsustes on muutunud igapäevaseks tavaks. Mis selle taga on ja mida see võib kaasa tuua?

Omavalitsus vastutab koolikorralduse eest – selline seaduslik nõue kõlab loogiliselt ja kogukondlikult, sest oma laste koolitamine on Eestis olnud läbi aegade vallavalitsuste üks vastutusalasid.

Varasematest aegadest oleme harjunud pidama vallavalitsusi kogukondade ametlikeks esindajateks, kes seisavad kohalike huvide eest ning korraldavad vallarahva huvides ühe olulisima ülesandena ka kohalikku hariduselu. Nüüd aga on vallavalitsused ja neid paika hääletanud volikogud tihti teistsugused, nad ei esinda mitte kogukondi, vaid on erakondade kohalike allüksuste mõõduvõtmisplatsiks.

Loomulikult ei ole see nii igal pool. Meil on omavalitsusi, kus demokraatia mõttest on õigesti aru saadud ja kaasatud otsustamisse kõik valla elanikelt hääli saanud vallavolinikud.

Näeme ja kuuleme pidevalt, et võimumängudest mürgitatud õhustikuga valdades ja linnades peetakse volikogu liikmete üle arvet vaid parteilise kuuluvuse järgi.

Kahjuks ei ole see liiga tihti nii. Näeme ja kuuleme pidevalt võimumängudest mürgitatud õhustikuga valdades ja linnades, kus, kopeerides parteilisi koalitsiooni-opositsioonimänge Toompea stiilis, peetakse volikogu liikmete üle arvet vaid parteilise kuuluvuse järgi. Kui võimukoalitsioonil on kasvõi üks koht rohkem, siis rullitakse tseremoonitsemata ülejäänud volikogu liikmete ja nende valijate huvidest üle.

Nii juhtub ka koolide juhtimisega, mida paljudes vallavalitsustes ei vaadata kui oma laste arengu ja tuleviku kindlustamiseks üliolulisi kogukondlikke asutusi, vaid kui nuppe oma mikropoliitilisel mängulaual. Neid lugusid on Eesti valdades viimastel aastatel juhtunud liiga palju, et mitte näha selles saatuslikku mustrit, mis hävitab inimeste usaldust avaliku võimu vastu, lõhub koolikogukondi ning võimendab noorte inimeste soovi sellisest kohast lahkuda.

Viimasel ajal laiemalt tuntuks saanud Kanepi ja Kiviõli kooli lugude kõrvale on tõusnud eriti reljeefsena Märjamaa kool, mille juhi vabastas vallavanem lihtsalt nipsti – ilma et oleks isegi nii olulises küsimuses oma vallavalitsusega nõu pidanud. Kuna see oli nii üle võlli otsus, on volikogu valmis andma sellisele voluntarismile hinnangu vallajuhti umbusaldades. Koolikogukonnal jääb loota, et õppetunnist on kasu ning edaspidi arvestatakse rohkem laste, lastevanemate ja õpetajatega.

Kui koolipere usaldab koolijuhti ning õpilased jõuavad elus edasi, siis peaksid vallajuhid ja neid valinud volikogud olema rahul, sest siis on rohkem aega tegeleda paljude muude vallaelu teemadega.