VÄITLUS ⟩ Kas Team Estonia tagab eesti spordile pikaajalise arengu?

Foto: Postimees.ee

Kas Team Estonia tagab Eesti spordile pikaajalise arengu? Väitlevad Eesti Olümpiakomitee presidendikandidaadid, praegune president Urmas Sõõrumaa ning kergejõustikutreener ja ettevõtja Jaanus Kriisk.

URMAS SÕÕRUMAA 1 (JAH): võrdväärsed treeningutingimused

EOK-l kui kogu Eesti spordi katuseorganisatsioonil on kolm suuremat arengusuunda: tippspordi arendamine, noortespordi kandepinna laiendamine ja liikumisharrastuse edendamine. 30 aastat toiminud organisatsioon vajab aga värsket reformilist edasiarendust. Ärgem unustagem, et kogu spordi rahastamist katavad 70 protsendi ulatuses riik ja KOVd, kes lähtuvad sellistest eesmärkidest, nagu kodanike vaimne ja füüsiline tervis, eeskujud ja ühtekuuluvustunne, au ja kuulsus ning oma riigi tutvustamine spordi kaudu.

EOK Täitevkomitee ellukutsutud ja viimasel spordikongressil heaks kiidetud Team Estonia (TE) projekt on mõeldud toetama sportlasi, kellel on eeldusi jõuda maailmas medalile, tuues oma riigile au ja tuntust. Toetus seisneb TE liikmeks kutsutud sportlastele võrdväärsete treeningutingimuste loomises võrreldes konkurentidega mujalt maailmast.

TE toetus tähendab esiteks täiendavate tugiteenuste väljaarendamist, teiseks süsteemi loomist tugiteenuste paremaks kättesaamiseks, kolmandaks koostööd teadusasutustega treeningute kvaliteedi parandamiseks, neljandaks tuge tippspetsialistide palkamisel, viiendaks koostööd erainvestoritega TE liikmete eelarvete rahalises toetamises ning muude erakorraliste juhtude lahendamises.

Team Estonia kogetu on hiljem kättesaadav kogu spordisüsteemile (võrreldav autoralliga). Sealt saadud väärtuslik kogemus mõjutab kogu spordisüsteemi.

TE teeb koostööd eelkõige EOK juba toimivate struktuuridega, nagu tippspordi komisjon, Eesti Spordimeditsiini SA. Samuti spordialaliitudega, treenerite ja klubide tööd kureerivate organisatsioonidega.

Programm peaks täismahus tööle hakkama kaheksa aasta jooksul ja selleaastane rahaline maht peaks olema 20 miljonit eurot.

TEsse võiks kuuluda ligikaudu 200 sportlast eri vanuseastmetest. Lisaks tippspetsialistid ja spetsiaalsed programmid.

TE käsitleb ainult tipuosa kogu tippspordi süsteemist.

TE kogetu on hiljem kättesaadav kogu spordisüsteemile (võrreldav autoralliga). Sealt saadud väärtuslik kogemus mõjutab kogu spordisüsteemi. Spordimaastik täieneb tipptreenerite, -füsioterapeutide, -psühholoogide, mänedžeride ja teiste tippspetsialistidega.

Ka loodav tugiteenuste süsteem on kasutatav kogu tippspordis. TE on vajalik osa Eesti pikaajalises spordiarengu plaanis.

JAANUS KRIISK 1 (EI): piirkondlik spordiakadeemia on kõige alus

Kõik, mida Urmas Sõõrumaa kirjutab, tundub esmapilgul õige, ja siinjuures olgu tänatud ka kõik Eesti sporti armastavad inimesed, kes on aastaid teinud tööd selle nimel, et riik sporti rahalise panuse mõttes tõsiselt tagasi tuleks. Kindlasti on siin ka oma väline mõju. Meist neli korda väiksema Islandi spordiedu äratas meid üles, meist natuke suurema Sloveenia üliedu spordirindel pani meid tegutsema ja võttis võimaluse vabandusi otsida. Ja riik tuli tagasi sporti. Kuid praegune Team Estonia ei ole kogu Eestile. See pole jätkusuutlik lähenemine, sest jätab vastamata peamisele küsimusele: kust tuleb järelkasv?

Sõõrumaa jutt on praeguse EOK tippspordi nõukogu tegevuse edasiarendus, kus peamiseks tegevuseks on ja jääb vahendite ja taustategevuste vahendamine hetke tippsportlastele ja natuke ka nende treeneritele. See kõik on hästi sportlasekeskne. Sportlane on number üks, kuid protsessi alustab ja juhib alati treener.

Sõõrumaa ja Tõnu Tõniste 2016. aasta valimislubadustest oli üks väga oluline ja mitte väga keeruline ka täita – piirkondlike spordiakadeemiate loomine. Praeguseks pole ühtegi lisandunud ja liigume hoopis vastassuunas. Edukalt startinud ja mõni aasta toimetanud katseprojekt Tartus pandi 2020. aasta alguses kinni. Ühepoolselt, kuigi asjaosalisi, kes sellele oma allkirjaga õnnistuse andis, oli rohkem kui ainult EOK president – ka Tartu linnapea, Tartu Ülikooli rektor ja Eesti Maaülikooli rektor. Soliidne otsustajate seltskond.

Praegune Team Estonia ei ole kogu Eestile. See pole jätkusuutlik lähenemine, sest jätab vastamata peamisele küsimusele: kust tuleb järelkasv?

Ja kõige kummalisem on see, et EOK-l oli võimalik selleks otstarbeks eraldada 20 000 eurot aastas olukorras, kus eelarve oli viis-kuus miljonit, ja nüüd, kus EOK eelarve on jõudnud 15–16 miljonini, pole see võimalik. Aga milline on spordiakadeemia tähtsus ehk piirkondliku kaasamise tähtsus? Sellele on kõige lihtsam vastata, kui vaadata kas või ainult 2019. aasta olümpialade medaleid täiskasvanute arvestuses.

Neid oli ju viis, ja kui kõrvale jätta Sildarude pere, alustasid ülejäänud neli sportlast oma sporditeed Eestimaa avarustes, piirkondades. Hiiumaa, Lääne-Virumaa, Põlva ja Tõrva. Tee tippu võtab aastakümneid aega, aga sellel teel peavad olema kõik vajalikud ja arendavad komponendid. Näiteks aasta meessportlane Magnus Kirt alustas oma treeninguid 1997. aastal Urmas Uhtjärve käe all, siis Raimond Luts, siis Toomas Merila, siis vennad Mätased, ja nüüdne kolmik Vister-Tustit-Väät. Kokku 22 aastat.

Seega peaks tasakaaluks praegusele sportlasekesksele süsteemile olema treenerikeskne piirkondlike spordiakadeemiate süsteem. Et kogu Eesti sport, kogu püramiid oleks ka tegudes, mitte ainult sõnades kaasatud jätkusuutlikku ja kõiki kihte ning alasid kaasavasse Team Estoniasse. Kui juuri ei kasta, siis vilju ei saa!

URMAS SÕÕRUMAA 2 (JAH): kindlustunne tippsportlasele

Pean lugupeetud oponendile, kes pole ilmselt elus juhtinud ühtegi spordiorganisatsiooni, meenutama, et spordiorganisatsioonides käsitletaksegi kõiki tasandeid alates huvispordist kuni treenerite ja tippsportlasteni välja. Nagu märkisin juba meie väitluse avavastuses, ongi EOK-l kolm suunda: liikumisharrastus, koolisport ja tippsport. Selles väitluses keskendume siiski vaid Team Estoniale ehk tippspordi kõige teravamale tipule.

Mõne sõnaga ka kriitikast, mis seekord märki ei tabanud.Esiteks pole ma kunagi lubanud toetada piirkondlike spordiakadeemiate ideed. Vastupidi! Olen seisukohal, et Eestisse mahub laiema tippsportlaste kompetentsikeskusena vaid üks Audentese-tüüpi baas koos mõne spetsiifilise haruga näiteks Otepääl (suusatamine), Pärnus, Aidus (sõudmine) jne. Ühe baasi mõte seisneb nii konkurentsi tihendamises individuaalsportlaste vahel, kompetentsi koondamises kui ka võistkonnaalade jätkusuutlikkuse tagamises. Kui aga keegi andekas noor kerkib esile näiteks Valgast või Kuressaarest, siis ei jää ta kindlasti kohaliku spordiakadeemia puudumisel märkamata.

Team Estoniat vajame nii rahvusliku uhkuse kui eeskujude jaoks, kuid ka selleks, et anda selge sõnum lootustandvatele noortele, kes kaaluvad profina karjääri jätkamise ja loobumise vahel.

Teiseks on ekslik väita, et treenerid on jäänud tähelepanuta. Vastupidi! Eesti treenerkonna palgaraha on alates 2015. aastast EOK, riigi ja alaliitude koostöös spetsiaalselt selleks loodud Spordikoolituse ja -Teabe SA kaudu kasvanud 3,5 miljonilt 7,3 miljonile aastas. Nelja aastaga üle kahe korra! Seda makstakse kõigile vähemalt viienda kategooria treeneritele, keda on Eestis üle 1400. Tõsi, treeneritesse tuleb panustada veel rohkem.

Praegu räägime aga Team Estoniast, kus kõige perspektiivikamatele tippsportlastele veel paremate tingimuste loomine ei hakka toimuma ei treenerite ega kellegi teise arvelt. Pigem on medalivääriliste tippude varasemast jõulisem toetamine abiks kogu spordimaastikule, sealhulgas treeneritele ja muudele tugiteenustele.

Team Estoniat vajame nii rahvusliku uhkuse kui eeskujude jaoks. Kuid ka selleks, et anda selge sõnum lootustandvatele noortele, kes kaaluvad profina karjääri jätkamise ja loobumise vahel: kui olete tõeliselt andekad ja töökad ning riskite valida profispordi, siis me hoolitseme teie eest! Kui aga sportlane MMilt või OMilt medalit ei too, jääb ka treeneri ja teiste abiliste panus märkamata.

Individuaalsportlase aastane elamis- ja töökulu ulatub alaspetsiifikast sõltuvalt keskmiselt 100 000 – 200 000 euroni ning ta tahab olla kindel, et kui ta loobub kümneks või enamaks aastaks kõigest muust tippspordi nimel, siis pärast karjääri lõppu ootavad ka teda ilus kodu, hästi koolitatud lapsed ja majanduslik kindlustatus. Team Estonia sellele kindlustunde loomisele keskendubki. Et sportlane saaks oma tööd teha muretult ja kõige paremal tasemel. Ainult nii saame eeldada ka edukat sooritust.

Jaanus Kriisk 2 (EI): mõne tipu toetamine on efektne, aga edasi ei vii

Sõõrumaa ja Tõniste 2016. aasta lubadused on mustvalgel kirjas. Mis puudutab minu juhtimiskogemust, siis seda on 30 aastat, ettevõte tähistas just 25 aasta juubelit. Lisaks olen 20 aastat aktiivselt tegutsenud Eesti sporti kureerivates nõukogudes ja komisjonides ning alaliitudes ja üleeestiliste tiimide juhina. On ka 32 aastat treenerikogemust päris esimesest treeningust kuni Eesti rekordite ja olümpiamängudeni välja. Nii et arusaamine ja kogemus sellest, mida tähendab üks jätkusuutlik organisatsioon, ning teadmised, mida on Eesti spordil täna, homme, ülehomme vaja, on kindlalt olemas.

Teine suur viga praeguse Team Estonia juures on eeldus, et Eestis on sama kõrge elatustase nagu Taanis või Kanadas, kust selline idee on meile tulnud. Kahjuks pean ütlema, et ei ole, ei KOVd ega ka üksikisikust lapsevanemad. Kolme-nelja meie tipu ülekuldamine võib küll olla efektne, aga ei vii Eesti sporti pikas plaanis kindlasti edasi.

Mis siis on 20 spordiakadeemiat üle Eesti? See on 400 treeneri, 400 eeldustega lapse ja – mis kõige tähtsam – nende vanemate abistamine, kaasamine ja sõnum, et teie laps võib olla tulevane tipp. Lisaks 20 komisjonis kaasatud komisjoniliikmed, otsustajad ja kaasamõtlejad. See on kogu Eestit Team Estoniaga reaalselt liitev vältimatu arengusuund. 2021. aasta Team Estonia esimene eelarverida peab olema: piirkondlikud spordiakadeemiad – 400 000 eurot.

Kolme-nelja meie tipu ülekuldamine võib küll olla efektne, aga ei vii Eesti sporti pikas plaanis kindlasti edasi.

Sellel, miks praegune EOK juhtkond seda ei mõista, on väga lihtne põhjus, täitmata on järgmine 2016. aasta lubadus – aktiivne suhtlemine täiskogu liikmetega. Olen siiani külastanud kolmandikku täiskogust ja pooltega rääkinud. Üks asi on ühine, viimase kolme ja poole aasta jooksul pole keegi EOK täitevkomitee juhtfiguuridest huvi tundnud ega kontakti otsinud, rääkimata kaasamisest. Kuidas sa siis tead, mida tegelikult vaja on?

2015. aastal alanud Eesti spordireform ning riigi jõuline rahaline tagasitulemine Eesti sporti on endaga kaasa toonud kvalitatiivselt uue olukorra ning ka uued ülesanded ja tegevuse EOK presidendile ja täitevkomitee liikmetele. On alanud uus ajastu, kus 30 aastat toiminud juhtimismudel enam ei tööta.

Loe ka Eesti Väitlusseltsi kohtuniku kommentaari.