Nigeerlaste kogukond on Eestis aastatega jõudsalt kasvanud

Nigeeria lipp. Foto: Tyrone Siu / Reuters / Scanpix

Eestis elab rahvastikuregistri andmetel üle 1050  Sahara-taguse Aafrika riikide kodanikke, neist pea kolmveerandi moodustavad Nigeeria kodanikud.

Rahvastikuregistri andmetel elas Eestis alanud aasta 1. jaanuari seisuga 1056 inimest, kel on mõne Saharast lõuna poole jääva riigi kodakondsus.

Selle piirkonna riikidest on Eestis kõige arvukamalt esindatud Nigeeria kodanikud. Rahvastikuregistri andmetel elas Eestis käesoleva aasta 1. jaanuari seisuga 713 Nigeeria kodanikku. Eelmise aasta 1. jaanuari seisuga elas Eestis 600 Nigeeria kodanikku. Seega on rahvastikuregistri andmetel Eestis elavate Nigeeria kodanike arv aastaga kasvanud 18,8 protsenti.

2019. aasta 1. jaanuari seisuga elas Eestis 913 inimest, kel on mõne Saharast lõuna poole jääva riigi kodakondsus. Nigeeria kodanikud moodustasid neist 65,7 protsenti. 2020. aasta 1. jaanuari seisuga oli see näitaja 67,5 protsenti. Seega on Nigeeria kodanike osakaal Eestis elavatest Sahara-taguse Aafrika riikide kodanikest aastaga kasvanud 1,8 protsendipunkti võrra.

Kui Nigeeria kõrvale jätta, siis küünib rahvastikuregistri andmetel vaid kahe Sahara-taguse Aafrika riigi Eestis elavate kodanike arv üle 50. Käesoleva aasta 1. jaanuari seisuga elab Eestis 94 Kameruni ning 72 Ghana kodanikku.

Lõuna-Aafrika Vabariigi kodanikke elas rahvastikuregistri andmetel Eestis käesoleva aasta 1. jaanuari seisuga 49, Sudaani kodanikke 23, Keenia kodanikke 20 ning Etioopia kodanikke 10.

Nende seitsme riigi elanikud moodustavad 92,9 protsenti Eestis käesoleva aasta 1. jaanuari seisuga elavatest Sahara-taguse Aafrika riikide kodanikest.

Ministeerium ja politsei näevad kasvavates kogukondades riski

Siseminister Mart Helme sõnul on Eestis kaks põhilist immigratsiooniallikat: õpiränne ja õpirändega kaasnev perekondade siiatoomine. Siin näeb ministeerium tema sõnul tekkimas probleemi, sest kiiresti kasvavad teistest riikidest pärit kogukonnad. 

«Viimase paari aastaga on nagu rakett visanud üles India kogukond. Teine väga kiiresti kasvav ja just nimelt õpi- ja perekondade ühinemise kaudu kasvav kogukond on Nigeeria kogukond. Sellega on aga igal pool Euroopas tõsised probleemid kriminogeenses kontekstis,» nentis Helme teisipäeval pressikonverentsil. Ta lisas, et oleks ülimalt naiivne arvata, et meil neid probleeme ei teki. 

Politseijuht Vaher nõustus Helmega. «Jälgides olukorda kogukondade mõttes, on meil pisut veel aega, aga mitte palju.» Vaheri sõnul on kaks eri teemat. Üks on seotud 2015. aastal alanud migratsioonikriisiga, millest ka Eesti ei jäänud puutumata. Toona ümberasutatud inimesed ei soovinud Eestisse jääda ning liikusid edasi riikidesse, kus neid ootasid nende kogukonnad.

«Teine suund on legaalne ränne – õpi- ja tööränne, millega kaasneb pereränne,» tõdes Vaher. Ta kinnitas, et praegu politsei ei tunneta, et turvalisus oleks selle tõttu suuremas ohus.

Mart Helme kordas üle, et need kogukonnad ei ole veel nii suured, et tekiks kohe ka vägivald. «Me ei saa küll välistada üksikjuhtumeid, kuid süstemaatilist probleemi meil ei ole,» tõdes Helme.

«Nad hoiavad kokku, see on selge, kuid hetkel me ei näe turvalisuse mõttes väga palju probleeme. Aga hoiame silmad lahti,» ütles Vaher ja lisas, et Eestis ei ole getostumist märgata. «Kui me nüüd midagi valesti teeme, siis see oht saabub. Sellepärast on väga oluline kuulata hoolega, mida teevad Soome ja Rootsi, kuidas käitub Saksamaa. Meie partneritena on nad valmis nõu andma, kuidas seda ära hoida. Ka nemad ütlevad, et oleks pidanud kunagi tegema üht-teist teisiti,» lausus Vaher.