Näivast korruptsioonist ja riigiettevõtete nõukogude nimetamiskomiteedest kirjutab Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht Carina Paju.
Carina Paju: üks samm edasi, kaks sammu tagasi
Kirjutasin eelmise aasta maikuu Ärilehes sellest, kuidas uue valitsuse proovikiviks saab riigiettevõtete nõukogude apoliitilisuse tagamine niimoodi, nagu seda 2017. aasta riigivaraseaduse muudatusega ette nähti. Eksisin, kuid mõneti ka mitte – tõeliseks tuleprooviks osutus hoopis nimetamiskomitee liikmete valimine. Komitee koosseis viitab, et eeldused riigiettevõtete nõukogude liikmesuse poliitiliseks mõjutamiseks on loodud.
2017. aastal kutsuti nimetamiskomitee ellu eesmärgiga riigiettevõtete nõukogud depolitiseerida ning muuta need professionaalseks. Komiteel tuli järgemööda läbi vaadata nii nõukogude suurus kui ka tasustamine, mis varasema erakondliku kuuluvuse põhise nõukogudesse nimetamise süsteemiga hästi kokku ei läinud. Nüüd oleme olukorras, kus kaks kuuest uue komitee liikmest kuuluvad samasse parteisse kui nad ametikohale soovitanud minister.
Olen hiljuti paljudega vestelnud sellisest nähtusest nagu näiline korruptsioon. Peamiselt tekib see siis, kui avalikkusele jääb mulje, nagu võiksid loo keskmes oleva inimese erahuvid mõjutada ametikohustuste täitmist.