Nädala mõte: halada või hõisata

Talveromantika. Foto: Elmo Riig

Eestlane on teada-tuntud halaja. Viimasel ajal tunnen endki tõelise eestlasena, sest ei möödu päeva, kui ma hommikul õue vaadates ei kurdaks – ikka veel ei paista talve.

Selle juures ei olegi kõige suurem mure talveromantika puudujääk, vaid hirm, et talv saabub aprillis. Ei saa ka unustada, et kõiksugu viiruste kasvulava on praegu nii soodne, et üks haigus ajab teist taga.

Tänane Maa Elu aitab enda nina­otsast kaugemalegi vaadata. Selgub, et põllu­mehed ilma üle ei kurda. Mõnes Euroopa riigis ongi ju talved soojemad ning saagi üle ei nuriseta. Peaasi, et nüüd musta maa peale käredat külma ei tule.

Tavaliselt talveund magavad loomad on aga segaduses. Soe ilm ajab nad pesast välja ja nii võivad nad ka inimese silma alla jääda. Näiteks uitas üks nastik ühes Saaremaa koduhoovis. Samas ei pidavat karusid soe ilm eriti segama.

Jahimeestel on tänavu keerulisem – pole lund, pole jälgi. Jälgi on väga vaja näiteks huntide küttimisel. Juttude järgi on meil hunte juba üleliia palju, nii et mõni mees ei julge kodust ära minnes koera üksi õuegi jätta. Ikka suures hundihirmus. Paar päeva tagasi kirjutas Virumaa Teataja, kuidas Lääne-Virumaal võtavad hundid juba jahikoerigi. Mitu on kaduma jäänud ja mitu koduhoovis pureda saanud. Üks saksa lambakoer jäi näiteks sabast ilma.

Talispordi harrastajatelgi pole põhjust rahul olla. Rääkimata sportlastest. Võistluskalender tehakse varakult valmis, ent kas külma ja lund jagub, on iga aastaga aina suurem loterii.

Samas võiks tavainimene rõõmustadagi: küttearve on väike, maanteed ei ole libedad ja pole ohtu, et hommikul ei saa kodust välja, lund ei pea lükkama. Eks neil on pisut kurb meel, kes paari aasta jooksul lumepuhuri ostnud on, sest enne saab garantii läbi, kui kasutamiskord kätte jõuab.

See kõik tundub esmakordne ja tavatu, ent asjatundjad räägivad, et 2007/2008 oli samuti soe talv. Mis läind, see ununend. Aga kui nüüd enam külmaks ei lähe, saab tänavusest talvest kõigi aegade kõige soojem talv.

2007/2008. aasta soojale talvele järgnes mitu püsivalt külma talve. Kuigi kliima soojeneb ja süsinikdioksiidi atmosfääri paiskamine mängib siin suurt rolli, jään siiralt lund ootama. Et loomad saaksid rahus talveund magada, jahimehed oma tööd teha, lapsed kelgutada ja koduomanikud jõuaksid ikka lumelabidaid ja ­-puhureid kasutada enne, kui need rooste lähevad.