Kas Eesti 80aastane külmarekord jääbki püsima?

Eestis on külmasid talvesid ikka olnud, ent Eesti külmarekordi ületamine lähematel aastakümnetel ei ole tõenäoline. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Homme täitub 80 aastat Eesti külmarekordist. Praegusel plusskraadidega mööduval talvel tundub eriti uskumatu, et akna taga võiks paukuda 40kraadine pakane.

See 1940. aastal Jõgeval mõõdetud miinus 43,5 kraadi polegi täiesti erakordne, sest Riigi Ilmateenistuse andmetest nähtub, et aasta hiljem, 3. jaanuaril mõõdeti Võrus –43,4 kraadi ja 1978. aasta 30. detembril Narvas –42,6 kraadi.

Tartu Ülikooli füüsika instituudi õhusaaste modelleerimise vanemteadur Marko Kaasik ütles, et 20. sajandil langes temperatuur –40 kraadi lähedale umbes korra iga 20 aasta jooksul, viimati 1987. aasta jaanuaris Ida-Virumaal. Tallinna ümbruses oli samal ajal –35 kraadi ringis.

„Olen näinud andmeid, et kunagi seitsmekümnendatel aastatel mõõdeti Piusa agrometeoroloogiapostis sügaval jõeorus –45 kraadi, aga see ei lähe arvesse ametliku rekordina, sest jaama asukoht, instrumendid ja vaatlejate kvalifikatsioon ei vastanud standardile,” lisas Kaasik.

Eesti külmarekordi ületamine lähematel aastakümnetel ei ole Kaasiku hinnangul tõenäoline. Edaspidi muutuvad rekordkülmad järjest vähem võimalikuks, mida rohkem süsinikdioksiidi atmosfääri paisatakse.

Nii Eestis kui mujal maailmas on viimastel aastatel sadanud hoopis uusi soojerekordeid.