Juhtkiri: liiga pikk protsess

Päeva karikatuur. Foto: Urmas Nemvalts

Küllap mäletate, kuidas Edgar Savisaar sidus Keskerakonna Eesti õigussüsteemist lahti. «See on tsiviliseeritud umbusaldusavaldus prokuratuurile, kapole ja kohtuvõimule. Me ei usalda neid, sest oleme näinud neid tegutsemas,» lausus toonane Keskerakonna esimees ja Tallinna linnapea – olgugi et kriminaaluurimise huvides ametist kõrvaldatud – 2015. aasta novembris partei kongressil.

Savisaare protsess on pakkunud teisigi meeldejäävaid tsitaate. Näiteks nimitegelase hüüatust: «Ma olen puhas nagu prillikivi!» Muu hulgas on sündinud isegi camp’ilik lühiseriaal.

Ent nüüdseks ligi kuus aastat väldanud kohtuvaidluse tulemusena võib näha ka olulisi muutusi, alustades sellest, et Savisaar pole juba ammu ei Keskerakonna ega Tallinna eesotsas. Loomulikult ei saa siinkohal ära unustada tema tervise järsku halvenemist, kuid oleks ignorantne väita, et korruptsiooniskandaal ei mänginud Jüri Ratase tõusus ning Keskerakonna sisuliselt üleöö koalitsioonikõlblikuks saamises rolli. Sealt alguse saanud sündmuste jada kujundab Eesti poliitikat aga praegugi.

Ilmselt ei eksi ka prokuratuur, kui ütleb, et jutuks oleva menetlusega on lõpptulemusest sõltumata astutud samm korruptsioonivaba (linna)valitsemise poole. Kui mitte muu, siis uurimise ja kohtuistungite tähe all mööda minevad aastad võiksid potentsiaalseid altkäemaksuandjaid ja korruptante pelutada küll.

Samas koorub siit üks põhjus, miks ei saa Edgar Savisaare saagat tervikuna kindlasti mitte õigusriigi säravaks võiduks pidada. Jah, see on olnud väga mahukas ja keeruline juhtum, kuid kuus aastat on sellegipoolest liiga pikk aeg, et jõuda protsessi kolmest etapist (kohtuastmest) esimesse. Asi pole üksnes selles, et ühel päeval saab mööda nõndanimetatud mõistlik menetlustähtaeg. Ülisuure avaliku huviga kaasuste puhul on võimalikult kiiresti lõpptulemuseni jõudmine igas mõttes kasulik.

Tegelikult ei tea me tänagi, miks kõik protsessi järelejäänud süüdistatavad peale Kalev Kallo õigeks mõisteti. Motiveeritud kohtuotsust tuleb ilmselt veel nädalaid oodata ning alles sellega tutvudes saab avalikkus võimaluse hinnata asjaolusid ja tõendeid, millest seni oli tervikpilt vaid kohtul. Üks oluline küsimus ongi, kuidas sai altkäemaksu võtmisele ja andmisele kaasaaitamises ja selle vahendamises süüdi mõista Kallo, aga sama altkäemaksu teisi osalisi mitte.

Mõne asjatundja hinnangul määras too hetk paljuski ära ka Harju maakohtu eilse otsuse see, et kuigi mitu kuritegu on leidnud tõendamist, pääses Edgar Savisaar ise kohtumenetlusest tervise seisundi tõttu. Üks neist, kes on avaldanud Savisaare kõrvalejäämise pärast kahetsust, on uus riigi peaprokurör Andres Parmas. Otsus, kas keegi on kohtu all olemiseks piisavalt terve või mitte, pole muidugi prokuröri teha, kuid kohti, kus prokuratuuri tööd saab parandada, paistab Savisaare juhtumi põhjal jaguvat. Tulevik näitab, kuidas ta sellega hakkama saab.