Kristi Raik: sisepoliitika varjutab Eesti diplomaatia edu

Kristi Raik. Foto: Mihkel Maripuu

Värske uuringu tulemused riikide mõjukusest ELis annaks ehk liiga igavalt ilusa pildi Eesti diplomaatiast ELis, kui sellele ei lisanduks sisepoliitika äikesepilved ja kärgatused, kirjutab ​RKK Eesti Välispoliitika Instituudi direktor Kristi Raik.

Eesti töötab järjekindlalt selle nimel, et sünniks otsused, mis mõjuvad hästi tervele Euroopa Liidule. Ta ei soovi olla pidur ega räuskaja, vaid arvestada teiste liikmesriikide vaadete ja arvamustega, kaitstes samal ajal oma huve. Eriti hästi õnnestus see Eestil ELi Nõukogu eesistujana 2017. aasta teises pooles, kui peale digiteemade rõhutamise paistis Eesti silma sildade ehitaja ja ausa vahendajana.

Üldjoontes sellise pildi maalisid Eestist ELi institutsioonides ja teiste liikmesriikide esindustes Brüsselis töötavad inimesed, kui uurisin mullu juulipalavuses kolleegidega, kuidas nad hindavad Eesti diplomaatiat ja mõju 28 riigi liidus.

Tõrvatilk meepotis

Sellele küsitlusele tuginev Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) Eesti Välispoliitika Instituudi ja Euroopa Välissuhete Nõukogu värske uuring annaks ehk liiga igavalt ilusa pildi Eesti diplomaatiast ELis, kui sellele ei lisanduks sisepoliitika äikesepilved ja kärgatused.

Mullu aprillis võimule tulnud valitsuse mõju Eesti rahvusvahelisele kuvandile on tekitanud kodumaal rohkelt muret ja vaidlusi. Lohutuseks võib öelda, et Euroopa pealinnades saavad Eesti kodukootud skandaalid märksa vähem tähelepanu ning midagi katastroofilist ega pöördumatut pole Eesti mainega (veel) juhtunud. Eesti diplomaadid teevad oma tööd Brüsselis, Pariisis ja Berliinis endistviisi edasi ning valitsusliidu leppes seisab, et Eesti ELi-poliitika hoiab endist kurssi.