Eluohtlikke kukkumisvigastusi saab ennetada lihtsate moodustega

Lihaseid tugevdab jooga ja staatilised harjutused, kus tuleb sisse võetud asendit hoida. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Libedusega kasvab oht end kukkudes vigastada ning Eesti Tervise Fondi juhataja ja Nõmme perearstikeskuse OÜ Meditiim perearsti Eero Merilinnu sõnul on kukkumisoht suurem vanematel inimestel, kelle tasakaal on muutunud kehvemaks.

«Eakate puhul peaks kindlasti üle vaatama ravimid, mis mõjutavad vererõhku, sest selle normist kõrvale kaldumine mõjutab omakorda tasakaalu,» lisas ta.

Juhuslikud kukkumised nõuavad igal aastal Eestis sadakond inimelu ehk rohkem kui liiklus-, tule- või uppumissurmad, kirjutas mullu suvel Postimees. Talvel lisab teele ohte libedus. Millele peaks ohtlike kukkumiste vältimiseks tähelepanu pöörama?

Doktor Merilind ütles, et libedaga kukkumisel on sage vigastus kodar- ja küünarvarreluu murd randmest pisut ülalpool. See tekib, kuna kukkuja toetab käe ette ja prantsatab ise sinna peale. «Kui luud on natuke hõredamad, siis vanematel inimestel on see tüüpiline koht, mis katki läheb,» lausus Merilind. Sestap on oluline teada oma luude seisukorda, et need poleks hõrenenud, ning tarbida piisavalt D-vitamiini ja kaltsiumi ning piimatooteid.

Jääkirmel on kerge komistada või jalga välja väänata, seda eriti valedes jalatsites. «Kui libe on, tuleks kingadele või saabastele alla panna spetsiaalsed tallad, milles on nagu väikesed naelad,» soovitas arst. «Ilusad plastist tallaga talvesaapad jää ja lume peale ei sobi. Sellise saapaga on oht viga saada, see on nagu Salvo kelk.»