Juhan Javoiš: Rail Baltic ja Concorde’i eksitus

Juhan Javoiš. Foto: Erakogu

Rail Blticu projekti maksumuse paisudes näib, et taas leiab kinnitust mõttekramp: mida rohkem on kulutatud, seda vähem tihkame järele mõelda, kas valitud tee on õige, kirjutab bioloog Juhan Javoiš.

Rail Balticu (RB) juht Kristjan Kaunissaare väljendas kohkumust mõtte peale, et RB trassi paiknemist tasub veel arutada. «Sisuliselt tähendaks see Kaunissaare sõnul, et tuleb korstnasse kirjutada kõik raudtee planeerimise, projekteerimise ja ehitamise peale kulutatud raha,» loeme 10. jaanuari Postimehest.

See on lausa õpikunäide huvitavast psühholoogianähtusest, mida tuntakse Concorde’i eksituse (Concorde fallacy) nime all ja millega majandusinimesed on ilmselt hästi tuttavad. Ent nagu näha, väärib mõiste tutvustamist ka laiemale ringile. Tegelikult ei tasuks seda eksitust silmas pidada mitte ainult maksumaksja raha kulutamisel, vaid igaühel oma igapäevatoimetusteski.

Ülehelikiirusega reisilennuk Concorde oli brittidel ja prantslastel kasutusel peamiselt ookeaniülesteks lendudeks aastatel 1976–2003. Lennuki väljaarendamiseks plaaniti 70 miljonit naela, ent eelarved läksid igapidi lõhki ja lõpuks kulutati arendusele vähemalt 1,3 miljardit (praeguses vääringus ehk kümne miljardi euro kanti). Selle raha tasateenimisest ei saanud olla juttugi, vaevu suudeti ülikalliste piletite müügist katta liinide ülalpidamiskulud.