Ivan Makarov: räästa alt vihma kätte

Ivan Makarov. Foto: Erik Prozes

Inimkond on saavutamatu üleüldise võrdluse ja vendluse pettekujutelma haardes, kirjutab kolumnist Ivan Makarov.

Iraani ümber toimuva varju on jäänud üks sümboolne sündmus: selle riigi seni ainus olümpiamedali võitnud naine, 21-aastane Kimia Alizade pages poliitilistel põhjustel Hollandisse. Alizade sai 2016. aasta suveolümpiamängudel Rio de Janeiros taekwondo’s pronksmedali ja pages nüüd koos sellega Euroopasse.

Alizade nimetas ennast «üheks miljonitest rõhutud naistest Iraanis» ja kirjutas: «Nad saatsid mind sinna, kuhu tahtsid. Ma kandsin seda, mida nad käskisid. Ma kordasin iga nende lauset. Nad ekspluateerisid mind, kui seda vajalikuks pidasid.» Iraani ajaloo ainus olümpiakangelanna möönab, et võimud rõõmustasid tema võitude üle, kuid armu ei andnud. «Korralik naine ei hargita jalgu!» tsiteerib Alizade oma maa spordijuhtide sõnu.

Kimia Alizade põgenemine keeldude ja eelarvamuste maalt «vabasse maailma» on veel üks tema suurvõit, kuid samas ka illusioon, mis hakkab peatselt mõranema, sest multikultuurne Euroopa on kahepalgeline. Ühelt poolt on põlu ja keelu all igasugune sooline diskrimineerimine, kuid see keeld on valikuline, sest deklareeritud poliitkorrektsus ei luba ELi riikide võimudel kaitsta moslemiriikidest tulnud naisi samasuguse vaimse ja füüsilise vägivalla eest, mida nad on talunud kodumaal.