«Suur sügav uni on,» vastas produtsent Ivo Felt klassikalisele küsimusele, mis tunded Eesti filmimehi pärast Oscari-nominentide teatavaks tegemist Los Angelese hotellitoas valdasid. «Tanel on ka unise näoga.» Kogenud filmimehed ei lasknud ootusärevusel oma ööund rikkuda, magasid rahulikult ning tõusid siis, kui algas ülekanne David Geffeni saalist. ««Tõel ja õigusel» oli nominatsioonile nii väike võimalus. Tulemused olid peaaegu sellised, nagu Taneliga arvasime. Viiest neli filmi arvasime täpselt ära. «Meemaa» asemel oleks võinud meie tunde järgi olla kas Vene film «Piitsavars» või Ungari ««Those Who Remained». See viimane on superäge film. Aga ülejäänud nominendid on ootuspärased.»
Režissöör Tanel Toomi hääl oli telefonile vastates ergas ja heatujuline, pettumust ei kostnud sellest karvavõrdki: «Ei ole sugugi pettunud. Mõlemad Ivoga naerame siin, pole ju põhjust kurvastada. Magasime, kuni hakati nominente teatavaks tegema, vaatasime need ära ja heidame nüüd jälle magama. Kell pole siin veel kuus hommikulgi. Päikestki pole kuskil näha.»