Vladimir Sazonov: millega lõppeb Iraani ja USA vastasseis?

Ameerika Ühendriikide ja Iraani vastasseis on kestnud juba üle 40 aasta. Sellest annavad Teherani tänavapildis märku ka poliitilised seinamaalid. Foto: Rouzbeh Fouladi/zumapress.com/Scanpix

Pikaajaline USA ja Iraani vastasseis ägenes viimastel nädalatel ning muutus niivõrd teravaks, et kaks riiki sattusid sõja lävele. Õnneks ei läinud ka seekord sõjaks ja tundub, et pinged hakkavad alanema, kuid konflikt ja vastasseis pole kaugeltki läbi.

Pärast 1979. aasta islamirevolutsiooni ning Iraani šahhi Mohammad Reza Pahlavi võimust loobumist on Iraanis valitsenud teokraatlikud konservatiivsed usuliidrid ehk šiiitlikud vaimulikud, islami seaduste asjatundjad. Sisuliselt kehtestasid tohutu võimutäiuse omandanud islamivaimulikud kontrolli kogu riigi üle ja nende kätte on koondatud nii Iraani ühiskonna religioosne juhtimine kui ka ilmalik võim. Iraani kõrgeim vaimulik on nii usuline kui ka poliitiline liider, kes on ühtlasi sõjaväe ülemjuhataja, ning just tema otsustab riigi poliitilise suuna üle. Iraani esimene kõrgem juht oli suurajatolla Rudollah Khomeini, kes valitses riiki aastatel 1979–1989, nüüd valitseb Iraani juba üle 30 aasta suurajatolla Ali Khamenei.