Martin Ehala: koostöömeel pole võistluslikkuse vastand

Isegi võistlusmäng arendab koostööoskust. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

PISA tulemused näitavad, et niihästi koostööd kui ka võistlust väärtustavad hoiakud on õpilastel seotud paremate testitulemustega, samuti seostuvad need hoiakud meeldivate emotsioonide kõrgema tasemega, kirjutab Martin Ehala.

Eesti, Soome ja mitu Aasia riiki saavutasid PISA testis silmapaistvaid tulemusi. Samas on koolikultuur kõigis neis märkimisväärselt erinev. Eestis on säilinud üsna palju traditsioonilist õpetajakeskset lähenemist, Soome on reforminud oma üldhariduse väga õpilaskeskseks ning Aasia kultuurides väärtustatakse distsipliini ja õpitakse väidetavalt toore jõuga. Et PISA uuringu osana tehti ka üsna ulatuslik küsitlus koolikultuuri kohta, võimaldab testi- ja küsitlustulemuste kõrvutamine analüüsida, kuidas on koolikultuuri eri aspektid seotud testitulemustega ja omavahel.

Võistluslikkus ja koostöö on kaks iseloomulikku näitajat, mida armastatakse seostada vastavalt euroopaliku ja aasiapärase koolikultuuriga. PISA õpilasküsitluse tulemused näitavad, et uuringus osalenud riikide keskmisena on niihästi koostöö kui võistluslikkus võrdselt väärtustatud, üht ei eelistata teisele, kuid maade vahel on erinevused suured. Eestis on nii koostöö kui ka võistluslikkuse näitajad OECD keskmisest madalamad, kuid koostööd väärtustatakse siiski rohkem kui võistluslikkust. Eesti koolikultuur on seega pigem koostöökeskne, nagu ka Jaapanis ja Vietnamis. Soomes ja Hiina provintsides väärtustatakse koostööd ja võistluslikkust võrdselt ja OECD keskmisest veidi enam. Seevastu Hongkong, Korea ja Singapur on tugevalt võistlusliku koolikultuuriga. Ei saa seega öelda, et Aasias õpilased rabavad tulemuste nimel, samas kui Euroopas teevad koostööd. Pilt on palju kirjum.

Kui vaadata, kuidas on need hoiakud seotud tulemuslikkusega, annab Eestis koostööindeksi kasv ühe punkti võrra 12-punktise tulemuse kasvu lugemises, võistluslikkuse indeksi ühepunktiline kasv aga üheksapunktise kasvu. Soomes on koostöö ja võistluslikkuse positiivne mõju väiksem, mõlemal juhul kuus punkti. Aasia maades on olukord kuskil Eesti ja Soome tulemuse vahepeal. Seega on niihästi koostööl kui ka võistluslikkusel positiivne mõju tulemustele.