Aimar Altosaar: seitsmes küüditamine

Meie Eesti toimetaja Aimar Altosaar. Foto: Eero Vabamägi

President Konstantin Pätsi küüditasid okupatsioonivõimud 1940. ja 1955. aastal, tema memoriaalmuuseumi küüditatakse 25 aasta jooksul juba viiendat korda.

Ametlikult on Pätsi muuseumi aadressiks Eesti ajaloomuuseumi aadress Pirita tee 56, kuid sealt ei leia me selle muuseumi vara enam ammu. Muuseum sai alguse Pätsi kodutalust Kloostrimetsas, sealt edasi leiti koht Johannes Laidoneri suvemajas Viimsis ning siis Orlovi lossis Maarjamäel, kuhu samuti ei saadud remondi tõttu kauaks jääda. Vahepeal hoiti vara linnaarhiivi keldrites, kuni maanduti mõneks ajaks Hüüru mõisahoonesse.

1995. aastal asutatud mittetulundusühing Konstantin Pätsi Muuseum võttis muuseumi haldamise enda peale ning selle eestvedajad on süsteemselt tegelenud kõigi Eesti riigivanemate mälestuse jäädvustamisega. Näiteks üks viimaseid suuri töid oli 2017. aastal Metsakalmistul avatud riigivanemate kenotaafi jaoks annetuste kogumine ja selle ülespanemise korraldamine. Kogu aeg on tähistatud riigivanemate ja Eesti riigi jaoks olulisi tähtpäevi, valmistatud ette näituseid ja trükiseid, korraldatud aktuseid, teaduslikke foorumeid ja palju teisi üritusi, igapäevasest muuseumivara hooldamisest ja huvilistele fondide tutvustamisest rääkimata. Ning seda kõike umbes 13 000 euro eest aastas.

President Pätsi küüditasid okupatsioonivõimud 1940. ja 1955. aastal, tema muuseumi küüditatakse 25 aasta jooksul juba viiendat korda.

Muuseumil on vaid üks miinimumpalgaline töötaja, kuid see-eest suur hulk vabatahtlikke, kes on alati olnud valmis aitama.

Muuseumi vara on kolme aastakümne jooksul täienenud hinnaliste museaalidega, sealhulgas paljude Pätsile kuulunud esemete ja raamatutega. Annetusi on teinud paljud tuntud ja tundmatud inimesed nii kodu- kui välismaalt.

Tänu Hüüru seltsi vastutulekule on muuseumi vara viimastel aastatel hoitud Hüüru mõisa hoones. Kuid rõõmusõnum seltsile, et Saue vald sai raha laguneva mõisahoone remondiks, osutus järjekordseks rängaks löögiks muuseumile. Nüüd on Konstantin Pätsi Seltsi liikmed ja muuseumi vabatahtlikud taas kutsutud appi, et püüda jaanuari algusest majas kapitaalremonti tegevatele töölistele mitte jalgu jääda.

Saue vald on sunnitud üürilepingu muuseumiga lõpetama, kuid väärtuslikku vara lubatakse viimastes ruumides hoida nii kaua, kui see on tehniliselt vähegi võimalik. Tõenäoliselt tuleb hiljemalt veebruaris evakueeruda ka viimasest toast. Kuhu? See pole veel selge, kuid vähemalt ajutise lahenduse otsimisega on hakanud tegelema Tallinna linn.

Alates 1990. aastast, kui Eesti Muinsuskaitse Selts rajas Konstantin Pätsi kodutalus memoriaaltoa, on Eesti riik ehitanud valmis väga palju uusi hooneid, sealhulgas Kumu ja ERMi. Nüüd on aga oht, et meie esimese presidendi mälestuste jäädvustamiseks pole varsti enam tubagi!