Riik plaanib lihtsustada hooldusõiguse jagamist

Kohtunik. Pilt on illustratiivne. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Tänasest hakatakse välja töötama riiklikku perelepitussüsteemi. Rahvastikuministri sõnul kasutatakse lapsi kättemaksuvahendina ja hooldusõiguse jagamisel kokkuleppele ei jõuta.

Valitsus otsustas tänasel kabinetinõupidamisel toetada rahvastikuministri ettepanekut töötada 2021. aasta veebruariks välja riiklik perelepitussüsteem.

Pere- ehk vanemluslepituse süsteemi loomise eesmärk on võimaldada vanemate lahkumineku korral laste heaolust lähtuvate kokkulepete sõlmimine. Võrreldes kohtumenetlusega on vanemluslepitus lihtsam lahendus. Samuti aitaks see vähendada lahutuse negatiivset mõju lastele. 

«Täna aetakse segamini perelepituse vorm ja sisu, eeldades et perelepitus tähendab lahku läinud perekonna taas kokkuviimist. Sisuliselt on küsimus hoopis vanemate lepitamises, kes on pärast lahkuminekut lapse hoolduse osas erinevatel arvamustel,» selgitas rahvastikuminister.

Praeguse süsteemi puudustena toob minister Riina Solman välja teenuse kalliduse, erineva kättesaadavuse ja  vähese teadlikkuse. „Praegu läheb lepitusteenus perele maksma keskmiselt 500 eurot, mis on paljude perede jaoks liiga kallis,» kommenteeris minister. Tema sõnul jõuavad vaidlused kohtusse, kus kiputakse lapsi kättemaksuvahenditena kasutama.

Teiste riikide praktika põhjal võib prognoosida, et üle poolte kaasustest, mis kohtusse jõuavad, võiksid tulevikus saada lahenduse perelepitaja abiga. Täna läheb teenus perele maksma keskmiselt 500 eurot. Uue süsteemi maksumus alates 2022. aastast on riigieelarvest 1,5 miljonit eurot aastas. Uue süsteemiga saaksid vanemad lepitusteenuseks toetust.

«Kokkuvõttes väheneb ka kohtute koormus vanemate vaheliste tülide lahendamisel,» nentis Solman. 

Tänase otsuse kohaselt hakatakse rahvastikuministri eestvedamisel töötama riiklikku perelepitussüsteemi välja siseministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ja justiitsministeeriumi koostöös.