Muinsuskaitsealust Linnamäe hüdroelektrijaama lõhedele ohverdades teeme vähikäiku taastuvenergia tootmises ning kaotame unikaalse mälestise, kirjutab riigikogu liige Kai Rimmel (EKRE).
Kai Rimmel: sada kala elektrijaama eest (7)
Jägala jõel Linnamäe hüdroelektrijaama paisu taga põrkuvad lahendamatuna näivas konfliktis huvid, millest igaühel eraldi vaadelduna on Eesti tuleviku jaoks suunda näitav roll. Valitsus peab nüüd otsustama, kas tulla vastu kalakaitsjate soovile lasta alla Linnamäe paisjärv, et mitme tööstusettevõtte veereservuaarina toimivast veekogust saaks lõheliste kudemispaik, või säilitada kultuurimälestiseks kuulutatud elektrijaam ja Jõelähtme elanike harjumuspärane elukeskkond.
Euroopa Liidu mullune raport näitas, et Eesti tõusis koos oma Balti naabritega nende riikide juhtgruppi, kes juba mullu saavutasid rohelise energia tootmises 2020. aasta eesmärgid. Tegemist on hoidmist vääriva saavutusega, sest esimest korda pärast taasiseseisvumist oleme liitumas Euroopa energiasüsteemidega, lahkudes Nõukogude Liidu huvides loodud BRELLi elektrivõrgust.
Ajal, kui muretseme Eesti energiajulgeoleku pärast, vähendame kliimaeesmärkide nimel drastiliselt põlevkivielektri tootmist, mis on juba seadnud küsimärgi alla Eesti võime ennast ise elektriga varustada. Viimasel ajal levima hakanud mulje, et energiaallikate väljavahetamine käib lihtsalt ja taastuvenergiaressursid on ammendamatud, kuulub ekslike hulka. Me peame oma sammud väga täpselt läbi kaaluma, et mitte põhjustada asjatuid kulutusi või isegi suurt kahju.