Taavi Aas: Rail Baltic suunab transpordi maanteelt raudteele

Taavi Aas. Foto: Mihkel Maripuu

Rajatav Rail Baltic vähendab ajakulu ja suurendab liiklusohutust ning arvestab keskkonnaga, kirjutab majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Euroopa Liit, sealhulgas Eesti, on võtnud ambitsioonika eesmärgi jõuda aastaks 2050 kliimaneutraalsuseni. Peamiselt tuleb üle vaadata energeetikasektor, aga CO2 leke on suur ka transpordis. Üks suund, kuhu Euroopa Liit läheb, on nii inimeste kui kaupade suunamine maanteedelt raudteele. Raudtee on autodega võrreldes oluliselt keskkonnasõbralikum ja ühtlasi ka ohutum.

Väidan, et Eestil läheb väga keeruliseks kasvuhoonegaaside vähendamine, kui me ei panusta jõuliselt raudteesse (sh ka olemasoleva raudtee elektrifitseerimine). Teisalt, olles ääremaa, siis eriti just meie majandusele ongi väga oluline hea ja kvaliteetne rahvusvaheline rongiühendus. Ainult rekadega ei ole meie transpordisektor tulevikus konkurentsivõimeline.

Nii Rail Baltic kui olemasolevad raudteed jäävad ka edaspidi riigisisesele rongiliiklusele. Ja nagu eespool mainisin, investeerime jätkuvalt kogu Eesti raudteevõrgu arendamisse. Kuna praegune Tallinna–Tapa–Tartu trass läbib paljusid asulaid, ei saa olemasolevat raudteed viia standardile, kus sõidukiirus oleks suurem kui näiteks 160 kilomeetrit tunnis, küll on tulevatel aastatel plaanis viia see kiirusele 140 kilomeetrit tunnis. Või tähendaks see sekkumist inimeste elukeskkonda, nagu ka Rail Balticu rajamine kuhugi mujale kui otsustatud trassikoridori.

Nii nagu kiiruste tõstmisel olemasoleval raudteel, peame Rail Balticu rajamisel looma uut kvaliteeti – väiksem ajakulu reisimisel ja kaupade veol, liiklusohutumad lahendused. Vaid selliselt saab raudteeliiklus konkureerida keskkonnale kahjulikuma, kuigi näiliselt uksest ukseni viiva maanteeliiklusega. Kiire raudteeühendus on oluline selleks, et lühikestel distantsidel vältida lennutransporti.