Aleksei Lotman: Rail Balticu pool kliimarehkendust

Aleksei Lotman. Foto: Madis Sinivee

Kliimamuutust kiputi koduse poliitika peavoolus veel hiljuti millekski meisse mittepuutuvaks pidama, nüüd proovitakse seda igasugu asjade õigustamisel kasutada.

Rail Baltic, millest täna avaldatav järjekordne avalik kiri valitsust ja riigikogu loobuma kutsub, on üks iseloomulik näide: majandus- ja kommunikatsiooniminister Taavi Aas peab seda raudteed Eesti riigile vajalikuks, viidates ka projekti kliimasõbralikkusele.

Ökoloog Mihkel Kangur kirjutab, et millegi nimetamine kliimasõbralikuks ei ole piisav, vaja on ka tegelikke analüüse, ent vaatamata korduvale küsimisele pole neid näha saadud. On siis Rail Baltic kliimasõbralik või on tegu õõnsa õigustusega?

Kui teha Rail Balticu kodulehel otsing märksõnaga «kliima», leiab ühe aruande projekti kohandamise kohta kliimamuutusega. Ka selle esitlemisel ei unustatud mainida projekti kliimasõbralikkust, kuigi analüüs seda teemat tegelikult ei käsitle. Projekti kliimamõju kohta näeb kodulehel küll arvukaid kliimasõbralikkust kinnitavaid väiteid, aga mitte nende tõestusi.

Rail Balticu strateegiline keskkonnamõju hindamine pühendab kliimamõjule ühe peatüki, mis piirdub reisija ja kaubatonni kohta arvutatud kasvuhoonegaaside emissiooni võrdlusega raudtee ja teiste transpordiliikide vahel. Leitakse, et Tallinnast Leedu-Poola piirini ühe reisija vedu elektrirongiga põhjustab 20 771,8 grammi CO2 emissiooni reisija kohta, samas kui lennukiga on vastav näitaja 87 612, autoga 51 324 ja bussiga 8619 grammi. Kaubaveo puhul leitakse, et ühe tonni kauba kohta koormab keskkonda CO2-ga samal teekonnal elektrirong 9971,94 grammi, diiselrong 17 617,6 grammi, maanteetransport 27 846 grammi ja meretransport 20 412 grammiga.