Mihkel Kangur: viies kiri ja Rail Balticu vastamata küsimused

Mihkel Kangur. Foto: Erakogu

Mida aeg edasi, seda enam kuhjub Rail Balticu (RB) ümber küsimusi. Küsimustele vastamata jätmine ja hämamine ei vähenda küsimuste hulka.

Illusioon progressist, jutt suurtest kangelastegudest, millega ületatakse iseenda püstitatud probleeme, ei muuda reaalsust. Rail Balticu rajamine praegusel kujul on seotud väga suurte finantsiliste, majanduslike, sotsiaalsete ja looduskeskkonna riskidega. Millegi nimetamine kliimahoidlikuks ei tee seda kliimahoidlikuks, ükskõik, kes seda kinnitab. Näidata tuleb fakte, arvutusi, analüüse, neid üle kontrollida ja kinnitada sõltumatute uurijate poolt.

Küsimusi raudtee sellisel kujul rajamise kohta ei esita üksikud inimesed. Küsijate hulk kasvab koos küsimustega.

Esimese kirjaga küsisime: «Millist ruumilist mõju trass endaga kõige laiemal tasandil kaasa toob?» – allkirjutanuid 101, vastuseid null.

Teise kirjaga küsisime, millised on RB sotsiaal-majanduslikud mõjud ja kuidas maandatakse sellisel kujul raudtee rajamisega kaasnevad sotsiaalsed kahjud. Allakirjutanuid 152, vastuseid null.

Kolmanda kirjaga palusime riigikogul jätta Rail Balticu raudteeühenduse arendamise rahvusvaheline kokkulepe ratifitseerimata. Allakirjutanuid 222.

Neljanda kirjaga küsisime, millal täidetakse 2011. aasta valitsuse otsus uurida uue trassi sotsiaal-majanduslikke mõjusid. Kuidas selgitada firma Ernst & Young Balticu tehtud tasuvusuuringus ilmnenud suuri vigu? Allakirjutanuid 424, kuid vastuseid endiselt null.