Politseiautodesse tulevad jaanuaris kaardimakse- terminalid

Foto: Ants Liigus

Jaanuari esimesest poolest alates on liiklusrikkujatel võimalus politseilt saadud trahv kohe patrullautos oleva kaardimakseterminali vahendusel ära tasuda.

Kuni jaanipäevani on politsei kasutada kümme makseterminali, mis paigutatakse liiklusjärelevalvega tegelevatesse patrullsõidukitesse.

«Mõte tuli sellest, et igal aastal on palju neid sundtäitmisele suunatud otsuseid, mis on jäänud maksmata lihtsalt inimliku unustamise, mitte rahapuuduse tõttu,» tutvustas politsei- ja piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna operatiivbüroo juht Alo Kirsimäe ideed, mis sündis vaid paar kuud tagasi.

Teise põhjusena tõi ta välja Eestis liiklusrikkumistega patustanud välismaalased, kes on politseinike käest uurinud võimaluse kohta trahv kohe ära maksta, nii nagu paljudes teistes riikides. Eesti lähinaabritest on Kirsimäe sõnul selline süsteem juba kolm aastat kasutusel Leedus. «Seal on see laialt levinud, kuna nende seaduste järgi kohe makstes on trahv väiksem,» selgitas ta.

«Me pakume võimalust, see ei ole kohustus,» kinnitas Kirsimäe ja lisas, et isegi juhul, kui trahv kohe patrullautos tasutakse, säilib inimesel õigus 15 päeva jooksul otsus vaidlustada.

Politseinik kinnitas, et testperioodil trahvisumma liikleja jaoks ei muutu. Küsimusele, kes kannab kaardimaksetehingutega seotud kulud, politseinik vastata ei soovinud, viidates pangaasutusega sõlmitava lepingu konfidentsiaalsusega. «Meie kahjudega ei kauple,» kinnitas Kirsimäe.

Esimesed kaardimakseterminalid paigaldatakse patrullautodele jaanuari alguses ning kindlasti tulevad need raskeveokeid kontrollivatesse patrullautodesse.

Kaardimakseterminaliga varustatud sõidukid hakkavad liikuma kõikjal Eestis. Esialgne testperiood kestab kuus kuud ning kui seda võimalust agaralt kasutada, siis on Kirsimäe sõnul plaanis kaardimakseterminalid muretseda kõigile patrullautodele.

Kui politsei testperiood õnnestub, siis võiks see võimalus Kirsimäe arvates laieneda kõigile kohtuvälistel menetlejatel hoiatus- ja kiirmenetluse korras määratud rahatrahvide koheseks tasumiseks. Ta lisas, et sel juhul tuleks riigil kaaluda seadusemuudatust, mis sätestaks, kes ja millisel moel kannab kaardimakse töötlemise tasu. Kirsimäe arvates võiks riik olukorras, kus trahvid laekuvad kiiresti, kaaluda nendega seotud kulude enda kanda võtmist.

Kuigi patrullautodesse tuleb kaardimakse võimalus, ei hakka politseinikud trahve vastu võtma sularahas. «Sularahaga arveldamise kord on seadustega täpselt reguleeritud ning seda muutma ei hakata,» kinnitas Kirsimäe ja lisas, et sularaha võib politseinik vastu võtta vaid teatud juhtudel piiri ääres.

Patrullautodes saab rahatrahvi maksmiseks kasutada Eesti pankade krediit- ja deebetkaarte: Maestro, Mastercard, Visa. Eurotsooni ja muu maailma puhul on aktsepteeritavad ka Mastercard- ja Visa Business kaardid. American Expressi kasutada ei ole võimalik. Kasutada saab ainult kiipkaardiga maksekaarte ning identifitseerimine toimub PIN koodi sisestamise abil. Iga kaardimakse kohta väljastab terminal kviitungi. Kviitungi originaal lisatakse hoiatus- või kiirmenetluse otsuse juurde ning kviitungi koopia antakse kohe maksjale.

Kiirmenetluse korras määratava rahatrahvi maksimaalsuurus on 100 trahviühikut. Üks trahviühik on 4 eurot. Seega on maksimaalseks kohapeal määratavaks rahatrahviks kuni 400 eurot. Seadusest tulenev rahatrahvi tasumise tähtaeg on 15 päeva.

Selle aasta 11 kuu jooksul on politsei koostanud ligi 75 000 liiklusalast kiirmenetluse otsust. Sundtäitmisele on samal ajal suunatud ligi13 000 kiirmenetluse otsust. Väga paljudel juhtudel on sundtäitmisele saadetud rahatrahv tasutud koheselt, kui kohtutäitur on võlgnikule täitmisteate kätte toimetanud. Seega ei ole maksmata jätmisel tegu vabade rahaliste vahendite puuduse vaid inimliku unustamisega.