Vene hing külmetab Hiina piiri ääres

Amuuri jões ujumine on au sees, nii saabus Blagoveštšenskisse 2013. aasta novembris Sotši olümpiatuli. Foto: -/AFP

Venemaa Kaug-Ida muuseumitädid nendivad, et nõukogude-eelsel ajal oli missioonitunne ja romantika, mille najal elati, nüüd teenitakse vaid raha.

Kui piir Venemaa ja Eesti vahel on praegu 294 kilomeetrit pikk, siis hoopis teistsugune on olukord Venemaa teises otsas, Kaug-Idas, kus piir Hiinaga on ligi 4200 kilomeetri pikkune ja üldse on Kaug-Ida ajalooliselt Venemaa kõige hõredamalt asustatud ala, kuigi juba alates Katariina II ajast on üritatud sinnakanti ümberasumist igati soosida.

Tegelikult üritatakse praeguseni, nimelt eksisteerib Venemaal programm, mille raames võib igaüks saada Kaug-Idas hektari maad tasuta. Kuidas aga Venemaa need alad üldse endale sai, on omaette lugu.