/nginx/o/2020/01/08/12858663t1ha35f.jpg)
Kuigi Eestis tilli looduses kasvamas näha ei saa, laiutab see iidvana taim Euroopas mitmel pool ka viljapõldudel ja rannikul. Aedtilli seemneid on avastatud Vana-Egiptuse vaaraode hauakambreist. Keskaja nõiad tarvitasid tilli armumaagias ja loitsudes, see pidavat suurendama seksuaalset ligitõmbavust.
Antiik-Roomas krooniti tillipärjaga kangelasi ja arvati, et kes kannab veinijoomise ajal peas tillipärga, sellele ei hakka jook liiga kiiresti pähe. Roomlased hõõrusid nahale tilliaroomiõli, et enne lahingut hingelist ja ihulist tugevust koguda, tilli sõid sportlased, sest see andis jõudu. Karl Suur andnud korralduse tillikasvatust edendada: taim oli vallutanud köögid ja leidnud oma koha taimravis. Ka pakuti tolleaegsetel pidusöömingutel tillioksi ja -lehti, et leevendada ülesöömisvaevusi.
Keskaegsel Inglismaal kasutati tillioksi kurjade vaimude peletamiseks, neid söödi hea une tagamiseks ja lisati kümblusvette. Saksamaal usuti, et till toob abieluõnne, kui seda põimida pruudikimpu.
Tilli on ka kaitsetaimeks peetud: riputa tillikimp ukse ette, siis oled kaitstud kurjade inimeste eest, arvas vanarahvas.
Tillil on päris tugev maitse, nii et maitsestamisel tuleks ettevaatlik olla, aga tilli kasutades saab hakkama tunduvalt vähema soolaga. Juba tilli lõhnast pidavat seedetrakti töö aktiviseeruma. Hakitud aedtill annab keedukartulitele ilusa värvi ja hea meki: tillipuru tuleks peale raputada juba keedetud kartulitele. Keetmise ajal võib vette lisada aedtilli varsi – umbes kümme minutit enne kartulite valmimist.
Muidugi on tilliõisikud, -varred ja -lehed asendamatud kurkide hapendamisel ja marineerimisel, aga neid puistatakse ka muude viljade, liha ja kala marinaadi, salatisse ja supi sisse.
Aedtilli on kõige parem tarvitada värskelt, ent kui seda suvel üle jääb, saab tillitükid karbiga sügavkülma paigutada. Kuivatatud tillil pole nii head aroomi kui sügavkülmutatul, aga maitse säilib mõne kuu jooksul.
Säilitamiseks peaks tilli korjama kuiva ilmaga ja siis, kui taimel pole veel õievarsi, umbes 15 cm pikkusena. Till peaks olema kuiv ja terve. Tilli võib enne säilitamist pesta, aga seejärel tuleb kohe nõrutada ja rätikus kuivatada.
Tilliseemneid on kasutatud gaaside ja seedehäirete raviks, imetavatele emadele on neid soovitatud piimahulga suurendamiseks. Till parandab mao limaskesta, seda kasutatakse kaksteistsõrmiksoole ja peensoolehädade korral, ka luksumise vastu. Tilli lehed ja viljad soodustavad uriinieritust, ergutavad seedimist ja reguleerivad vererõhku.
Tilliseemnetega keedetud kuuma piimaga on peletatud köha ning rüübe andvat ka magusa une. Teed valmistades tuleks lisada kaks teelusikat seemneid tassi keeva vee kohta. See sobib joogiks nutvale lapsele, kes ei saa uinuda seedekulgla spasmide ehk koolikute tõttu. Rohke eeterliku õli sisalduse tõttu ei tohi aedtilliteed juua pikka aega järjest.
Tilli seemned ja lehed värskendavad hingeõhku, neil on desinfitseerivad omadused.
Merilin Saksing
Kanepi Aiandi peaagronoom
Aedtill on üheaastane rohttaim, mis võib kasvada kuni 1,2 meetri kõrguseks. Tilli lehed on kaheli- kuni neljasulgjad, tumerohelised. Õied on väikesed, rohekaskollased, koondunud 30–50kiirelistesse sarikatesse. Vili on seemnis, mis valmimisel laguneb kaheks pooleks.
Seemne idanemisvõime säilib 2–3 aastat.
Tõusmetest esimese saagini kulub 40–60 päeva. Aedtill on külmakindel, valgust armastav taim.
Seemned hakkavad idanema 2–3 kraadi juures, tõusmed taluvad kerget öökülma. Suvise külvi till hakkab õitsema võrdlemisi kiiresti. Mullaviljakuse ja põua suhtes ei ole till tundlik, kuid suuremat ja aromaatsemat saaki annab viljakatel, niiskust hästi säilitavatel muldadel.
Enne külvi peab maa olema hoolega kobestatud ja niiske. Varajaseks saagiks külvatakse tilli kevadel esimesel võimalusel ja korduvalt paarinädalaste vahedega. Külvatakse ka hilissügisel, novembri algul. Kuna seemned idanevad aeglaselt, võiks neid külvi eel paar ööpäeva leotada. Seemned külvatakse 2–3 cm sügavusele.
Tilli massiline koristamine algab, kui taimed on kasvanud 10–15 cm pikaks.
Andres Lill
Rakvere Aqva Spa peakokk
Till on köögis väga vajalik maitsetaim. Värskelt soolatud kurki ei kujuta tillivarteta ettegi, vähkide keetmist tilliõisikuteta samuti. Kui lisada graavi- ehk soolalõhele veidi tilli, on roa maitse kohe parem.
Olen teinud tilliõli: väga rohelist ja ilusat, millega toitu kaunistada. Vaja on panna peotäis tilli 10 sekundiks keevasse vette, seejärel jahutada jäävees (siis jääb värv väga roheline), kuivatada sõelal surudes või köögirätikusse keerates ning mikserdada mõni minut koos rapsiõliga.
Tillipesto
100 g tilli (koos peenemate vartega)
2 küüslauguküünt
50 g seedriseemneid
50 g riivitud parmesani
120 rapsiõli
2 tl sidrunimahla
soola, pipart
Pane kõik komponendid kannmikserisse ja mikserda, kuni kõik koostisosad on segunenud – kuid vähehaaval, pestosse peavad ikka tükid sisse jääma.
/nginx/o/2024/08/05/16270670t1hc7a6.jpg)