Taimekaitsevahendite keelustamine soosib kahjurite levikut

Kanepi aiandi juht Margus Vahtramäe võrdleb taimekaitsevahendeid inimestele loodud ravimitega. „Taimekasvatuses on aina olulisemad inimeste mõistes toidulisandid ehk taimede biopreparaadid ja väetised, mis tugevdavad taime hakkamasaamist stressi olukorras,” lisas ta. Foto: Margus Ansu / Postimees

Järjest enam taimekaitsevahendeid läheb keelu alla. Põhjuseks looduse ja inimese tervise kaitsmine. Iseenesest õige eesmärk, paraku on sel ka varjuküljed, sest keelatakse kiiremini, kui uusi keskkonnasäästlikumaid vahendeid asemele tuleb. See lubab kahjuritele ja haigustele lahedamat põlve.

Seega on suund küll keskkonnasäästlikuma põllumajanduse poole, kuid põllumehel on märksa keerulisem toime tulla taimekahjustajatega. Lisaks on uued vahendid hulga kallimad.

Teraviljakasvataja Olav Kreen tõdes, et taimekaitsevahendite keelustamine teeb põllumehe murelikuks.

„Ühest küljest tekitab igasugune muutus hirmu, sest me ei tea, kuidas uued vahendid mõjuvad ja omavahel sobivad,” selgitas Kreen. „Teisalt näitab senine kogemus, et kui midagi ära keelatakse, siis asemele tulev uus on alati kallim. Meil on näiteid, kus ühe rapsi preparaadi kadumisel läks uue kasutuselevõtuga hektari hind üle 20 euro kallimaks. See on väga suur arv. Kokkuvõttes rohkem kui meie top-up’id.”

Mis muutub?

Põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakonna juhataja Maris Raudsepp ütles, et olulisemad toimeained, mille kasutusluba mullu lõppes, olid propikonasool, tiraam ja dikvaat. Tänavu on veel võimalik kasutada laovarudena dimetoaati ja tiaklopriidi.

„Karmistunud nõuete ja uute teadusuuringute valguses keelatakse või piiratakse pidevalt taimekaitsevahendite kasutamist, millele häid alternatiive ei leidu. Kahjuks ei tule samas tempos turule uusi alternatiivseid ja samas väikese riskiga tooteid,” rääkis Raudsepp.