/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2011/12/30/896356t1hb43a.jpg)
Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp kinnitas, et rahvaloendajatele pole survet avaldatud ega selle metoodikat kahtluse alla seatud.
Statistikaamet: rahvaloendajaid pole poliitiliselt mõjutada püütud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma võin kätt südamele pannes kinnitada, et statistikaametile ega mulle pole keegi poliitikutest avaldanud survet ega seadnud rahvaloenduse metoodikat küsimuse alla,» ütles Potisepp. «Me näeme ainult seda, kuidas avalikus inforuumis opositsioon või koalitsioon mõnda küsimust arutavad. Nägime ka seda, et kui president astus ametisse, tegi ta oma kõnes üleskutse, et rahvaloendus ei muutuks poliitilise võitluse väljaks.»
Ta tõdes, et loenduse läbiviijaid võidakse loenduse järel alati süüdistada nii selles, et on loendatud neid, keda ei peaks loendama, teisalt selles, et pole hästi saadud inimesi loendatud. «See madal kaetus on muidugi tänapäevastel rahvaloendustel, kuna inimesed on mobiilsed, tõsine probleem,» lausus ta.
Täna hommikul viitas raadiousutluses Keskerakonna juht Edgar Savisaar, et rahvaloendus võimaldab lugeda inimesi, kes tegelikult Eestis enam ei ela. Küsitavusi on näiteks tekitanud see, miks loetakse võõrsile tööle läinud inimesi jätkuvalt Eesti elanikeks.
«Meie lähtume rahvusvahelistest kokkulepetest, mis on tehtud nõnda, et iga inimene kuulub täpselt ühe riigi alalise elanikkonna hulka. Ei ole neid, kes üldse kuhugi ei kuulu ja ei ole neid, kes kuuluksid mitmesse riiki,» kinnitas Ene-Margit Tiit. «Viiteaeg alaliseks elanikuks saamiseks on rahvusvaheliselt kokku lepitud 12 kuud.»
Kui aga inimene tuleb riiki kindla kavatsusega sinna elama jäädagi, loetakse ta samuti selle riigi elanikuks. «Kui ta aga on siit lahkunud mõneks ajaks, aga pole veel 12 kuud ära olnud, ega ole läinud selleks, et ära jäädagi, säilib tal Eesti alalise elaniku staatus. See on täpselt nii kõikide riikide suhtes. Pendelrändaja käsitlus on täpselt samasugune: nende elukoht on nende leibkonnaga samas riigis, kui nad seal veedavad suurema aja oma vabast ajast,» rõhutas Tiit. See käib näiteks Soomes või mujal Euroopa riigis tööl käivate inimeste kohta, kelle pere on Eestis. Nende staatuseks saab lõplikus statistikas võõrsil töötav Eesti elanik.