Nädala mõte: mürk või ravim?

Kui paljud kõrvalseisjad peavad taimekaitsevahendeid mürgiks, siis põllumehed võrdlevaid neid hoopis apteegikraamiga. Foto: Meelis Meilbaum

Kui Põllumajandusamet saadab välja teate, et Euroopa Komisjon on taas mõne taimekaitsevahendi toimeaine ohtlikuks tunnistanud ja see kaob peagi Eesti turult, võtab enamik meist seda positiivse uudisena. Tahame ju, et võimalik oht keskkonnale ja inimese tervisele väheneks.

Rahvas nõuab küll „mürkide” kasutamise lõpetamist, aga ei oska näha, mis sellega kaasneb.

Kõige selgemat mõju annaks keelamine tunda toiduainete hindades. Uued alternatiivsed taimekaitsevahendid on küll keskkonnasäästlikumad, kuid märksa kallimad. Põllumeeste rahakotist võivad need viia isegi palju suuremaid summasid, kui näiteks mullu kurikuulsaks saanud top-up’id oleksid neile sisse toonud.

Loogiline, kui põllumees saaks taimekaitse tõusnud hinna oma tootele otsa liita, aga kas me ostjatena oleksime nõus eetilisema toote nimel rohkem maksma? Vaevalt. Tõestuseks kasvõi see, et hoolimata poodide rikkalikust munavalikust troonivad müügiedetabelis kõige odavamad puurikanade munad.

Nii peavad toidutootjad kallima hinna enda kanda jätma. Aga kui kaua nad jõuavad?

Teine murekoht on, et uute toimeainete väljatöötamine on kallis ja pikk protsess ning praegu valitseb olukord, kus toimeaineid keelustatakse kiiremini, kui uusi asemele toodetakse. See tähendab, et mitme seni kasutusel olnud vahendi asemel on turul vaid üks, mille toime kitsam. Mõnel juhul pole aga alternatiivset vahendit üldse saada. Lähiajal kaovad Eestis kasutuselt paar olulist putukatõrjevahendit ja see tekitab tõsise ohu, et suureneb kahjustajate arv ja resistentsus. Mida see kaasa toob, ei tea veel keegi.

Kui paljud kõrvalseisjad peavad taimekaitsevahendeid mürgiks, siis põllumehed võrdlevaid neid hoopis apteegikraamiga. Kui inimene saab lonkama kippuvale tervisele abi rohupoest, siis taimed taimekaitsevahenditest. Nagu inimeste ravimid, annavad ka taimekaitsevahendid õigesti kasutades taimedele tervise ja vale kasutamise korral mõjuvad mürgina.

Kui lapsel on täid peas või ussid kõhus, tõttame sekundikski mõtlemata apteeki nende vastu mürki otsima. Võtke oma ravimikapist ükskõik milline rohi ja lugege infolehte. Päris kole lugemine, eks? Isegi kõige süütumana tunduval paratsetamoolil on maksa kahjustav toime. Ometi ei lähe me apteekreid inimeste mürgitamises süüdistama.

Jääb vaid soovida alanud aastaks meile kõigile pisut rohkem mõistmist ja soovi süüvida – enne kui ükskõik millist ametimeest süüdistama lähed, uuri, miks ta nii teeb!