Täna keskööl avaneb elanikel võimalus hakata täitma rahvaloenduse ankeeti enda ja oma pere kohta. Selleks, et IT-süsteemid suure huvi korral umbe ei jookseks, on loenduse korraldajad pannud kodulehele koormuse näidiku.
Rahvaloendus paneb loenduskeskkonna võimsuse proovile
«Koormuse kõrghetked on veebiloenduse alguses ja lõpus. Homme on oodata kõrget koormust, see on loomulik. Samuti teisipäeval, 31. jaanuaril,» rääkis statistikaameti peadirektor Priit Potisepp. Seetõttu kutsus ta inimesi üles täitma oma loendusankeete jaanuari keskel, mil koormus ilmselt kõige madalam.
Sügisel tegi statistikaamet loenduskeskkonnale mitmeid koormusteste. «Saavutasime taseme, mida soovisime, 4700 paralleelse kasutajani välja.» Potisepp arvas aga, et süsteem peab vastu isegi sellest kõrgemale koormusele.
«Tegemist on keeruka programmiga, mis käivitab arvukaid loogilisi kontrolle, arvutusi, mis toimuvad keskses serveris, mitte vastaja arvutis. Siin on mitmeid piiravaid komponente, nagu sidekiirus ja vastajate arv,» selgitas Potisepp, et valmis ollakse mitmesugusteks tõrgeteks.
Selleks, et IT-süsteemide «umbejooksmist» ja probleeme ankeetide täitmisel vältida, loodi e-loenduse ankeedi sisenemisväravasse näidik. «See näeb välja nagu auto tahhomeeter – seal on punane, kollane ja roheline ala. Selle koormusmõõdikuga tahame liigset koormust ennetada,» lausus statistikaameti juht. Kui mõõdik näitab punast, ei soovitata liigse koormuse tõttu ankeeti täitma asuda.
Statistikaameti uuringud on näidanud, et interneti teel kavatseb rahvaloendusel osaleda kaks kolmandikku Eesti elanikest. Potisepa sõnul on statistikaameti eesmärk e-loendada veerand Eesti elanikkonnast, ülejäänutele ollakse valmis saatma loendajad kodudesse. Teiste riikide kogemused on näidanud suurematki e-loendamise osalust – näiteks Bulgaarias e-loendati 40 ja Lätis-Leedus kolmandik, seevastu Ungaris vaid 19 protsenti elanikest.
Üles ehitatud aususele
Internetikeskkonnas peaks ankeedi täitmine aega võtma üheliikmelise leibkonna loendamisel umbes pool tundi, iga järgneva isiku jaoks kulub lisaks 10-15 minutit. Üks inimene võib täita andmed ka oma leibkonna teiste liikmete kohta, samuti tuleb täiskasvanul täita tingimata andmed kuni 15-aastaste laste eest.
E-loenduse süsteemi siseneja leiab oma identifitseerimise järel eeltäidetud ankeedi, kuhu on kogutud andmed riiklikest andmebaasidest. Kuid võimalik on neid andmeid ka muuta. Valed vastused elimineerib süsteem: «Kui te märgite, et teie poeg on teist vanem, öeldakse kohe: mõtle järele, see vastus on vale. Kui te ütlete, et teil on kõrgem haridus, aga ise olete 15 aastat vana, samuti,» sõnas rahvaloenduse metoodikajuht Ene-Margit Tiit.
«Ukse taha koputama tullakse aga siis, kui hiljem tuleb välja, et teil on mõne leibkonnaliikme andmed internetitäitmise järel puudu,» lisas ta.
«Rahvaloendus on üles ehitatud aususele, sest valetamiseks pole põhjust,» rõhutas Tiit. Statistikaamet ei edasta ankeete kellelegi, ei ühelegi isikule ega asutusele, ka mitte rahvastikuregistrile. Tiit tõigi näite, et pole mõtet valetada oma kodukohaks Tallinna, kui tegelikult elate mõnes teises linnas – sest saadud statistilisi andmeid kasutatakse hiljem kodukoha elu-olu planeerimisel, näiteks ühistranspordi, teedevõrgu või lasteaedade-koolide kavandamisel.
Oluline on ka see, et üle loendatakse vaid täpselt 31. detsembri kella 00.00 seisuga Eestis elavad inimesed. Hiljem sündinud jäävad loendamata.
--
Rahvaloendus 2011:
• Rahvaloendus kogub infot Eesti elanike kohta seisuga 31.12.2011 kell 00.00
• Internetis saab eeltäidetud ankeete täita 31. detsembrist kuni 31. jaanuarini
• E-ankeete saab täita aadressil rel2011.ee või alates 2. jaanuarist Swedbanki, SEB ja Sampo internetipangas oleva otseviite kaudu
• Rahvaloendajad käivad kodudes 16. veebruarist 31. märtsini
• Loendatud inimeste hulka saab loenduse ajal jälgida ööpäevase viitega
• Väga esialgsed kokkuvõtted tehakse 31. mail 2012
• Täpsustatud rahvaarvu koos maakondliku jaotusega avaldab statistikaamet detsembris 2012
• Lõplikud andmed avaldatakse 31. märtsil 2014.