Iraagis ja selle ümber seoses Iraani kindrali tapmisega kasvanud pinged võivad hakata langema ning seepärast ei ole põhjust rääkida praegu täiendavate Eesti sõdurite saatmisest Iraaki, ütles kaitseminister Jüri Luik kolmapäeval pärast Kadriorus toimunud president Kersti Kaljulaidi, peaminister Jüri Ratase, välisminister Urmas Reinsalu ja riigikogu väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa kohtumist.
Pildid ⟩ Luik: praegu pole põhjust rääkida lisavägede saatmisest Iraaki (32)
«Meie lootus on, et toimub deeskalatasioon. Kui vaadata ka USA presidendi Donald Trumpi viimast avaldust, viimast tviiti, siis jääb mulje, et otsitakse olukorra pingestumise vältimist. Ja see on asjaolu, mis on meile väga rõõmustav,» ütles Luik ERRile.
Luik rõhutas ka, et need mehed, kes Eestil seal praegu on, on instruktorid, mitte lahingväeosa. «Nii, et kui lahingud intensiivistuvad, siis nende roll ei saa seal olla aktiivne,» märkis ta.
Täna hommikul kohtusid Kadriorus president Kersti Kaljulaidiga peaminister Jüri Ratas, kaitseminister Jüri Luik ja välisminister Urmas Reinsalu ja riigikogu väliskomisjoni juht Enn Eesmaa, et arutada Lähis-Idas lahvatanud konflikti ning Eesti seisukohti ja järgmisi samme. Kohtumisel lepiti kokku, et Eesti töötab edasi pingete vähendamise suunas.
/nginx/o/2020/01/08/12858617t1h53ae.jpg)
Kaljulaid: Eesti töötab pingete vähendamise nimel Lähis-Idas
«Viimastel päevadel lahvatanud konflikt puudutab meid otseselt ning Eesti annab oma panuse pingete maandamiseks. See on ka meie vastutus – me oleme ÜRO julgeolekunõukogu liige, Euroopa Liidu liige, meie kaitseväelased on Iraagis. Me peame koos teiste riikidega tegutsema kõigis kanalites selle nimel, et konflikti maandada ning vältida täismõõdus sõjalise vastasseisu puhkemist,» ütles president Kersti Kaljulaid pärast kohtumist.
Riigipea mõistis teravalt hukka ka Iraani tänaöised raketirünnakud liitlaste sõjaväebaasidele Iraagis. «Iraan on viimastel aastakümnetel käitunud korduvalt agressiivselt ning pole austanud rahvusvahelist õigust. Riigi käitumine on olnud ohuks rahvusvahelisele julgeolekule ning meie liitlastele. See oht ei ole teoreetiline, vaid korduvalt realiseerunud, mis tingis ka Ameerika Ühendriikide jõulise reaktsiooni. Me toetame oma liitlast,» sõnas Kaljulaid.
Tänase seisuga on Iraagis missioonil 7 Eesti kaitseväelast ning need missioonid järgkuvad. Küll on riigipea sõnul oluline, et kui mingeid otsuseid nende missioonide osas tehakse, teeksid liitlased neid ühiselt ja koordineeritult. Samamoodi on neis küsimustes oluline võimalikult suur ühtsus Euroopa Liidu liikmete vahel ning kohtumisel lepiti kokku Eesti poolsed sammud selle suhtluse koordineerimiseks.
/nginx/o/2020/01/08/12858618t1hb212.jpg)
«Eesti töötab värske ÜRO julgeolekunõukogu liikmena koos teiste riikidega selle nimel, et pingeid Lähis-Idas maandada ning konflikti edasist arenemist vältida,» teatas peaminister Jüri Ratas kohtumise eel.
Ta lisas, et Eesti huvi väikeriigina on kindlasti see, et julgeolekuolukord maailmas oleks stabiilne, riikidevahelised suhted ennustatavad ning põhineksid rahvusvahelisel õigusel.
«Mõistan hukka tänaöised Iraani raketirünnakud Iraagi sõjaväebaaside vastu. Avaldan toetust meie ja liitlaste kaitseväelastele, kelle baase rünnati. Meie kaitseväelased rünnaku hetkel baasis ei paiknenud,» teatas välisminister Urmas Reinsalu.