Saksa vanahärra ei lase Eesti põgenikel unustusse vajuda

83-aastane Eike Rehren võitleb selle nimel, et tema kodulinna Springesse maetud 61 Eesti põgenikule püstitataks mälestusmärk. Foto: Bretty Sarapuu

Väikese Saksa linnakese Springe vana surnuaia kauges nurgas on 61 hauakivi, millele raiutud kirjad «Eesti» ja «Estland» ei jäta kahtlustki, et seal puhkavad eestlased. Ent juba mõne aasta pärast võib mälestus Teise maailmasõja keerises kodumaalt põgenenud eestlastest unustuse hõlma vajuda.

Nimelt möödub 2024. aastal viimasest matusest 35 aastat ja hauarahu aeg lõppeb. Seepärast on 83-aastane kohalik Eike Rehren võtnud südameasjaks tagada, et Eesti põgenikele püstitataks mälestusmärk ja linn ei unustaks üht tähtsat peatükki oma ajaloost – põgenike võõrustamist.

Seejuures on Rehren üks vähestest, kes teab teed suureks kasvanud puude varju jäänud eestlaste haudade juurde, kus osa hauatähiseid on juba nii sammaldunud, et lahkunu nimigi pole enam loetav. Mees pelgab, et kui ülematmise järel kaovad hauad, kaob viimnegi side aastakümnetetaguste sündmustega, mis eestlased Springesse tõi.