Aimar Altosaar: maailma rahvastiku kasv pidurdub

Juba sel kümnendil lükkab India rahvaarv prognoosi kohaselt esikohalt seni suurima rahvastikuga riigi Hiina. Foto: DIBYANGSHU SARKAR/AFP/Scanpix

Maailma rahvastiku paljuräägitud plahvatuslikul kasvul on joon all – ÜRO rahvastikuprognoos näitab kasvutsükli lõppu ja ennustab, et sajandi lõpuks on keskmine sündimus maailmas langenud alla rahvastiku taastetaseme ehk 1,9 lapseni naise kohta, kirjutab Aimar Altosaar.

Kuigi sündimus on mitmes maailma piirkonnas endiselt üsna kõrge, on see üleilmses langustrendis. Praegu elab ligi pool kogu maailma inimestest piirkondades, kus sünnib alla 2,1 lapse naise kohta ehk alla taastetaseme. Möödunud aastal püsis sündimuskordaja sellest kõrgemal Sahara-taguses Aafrikas, kus sündis 4,6 last naise kohta, Okeaanias (ilma Austraalia ja Uus-Meremaata) oli see näitaja 3,4, Põhja-Aafrikas ja Lääne-Aasias 2,9 ning Kesk- ja Lõuna-Aasias 2,4. Seevastu Põhja-Ameerikas ja Euroopas sünnib naistel keskmiselt 1,7 last, Ida- ja Kagu-Aasias ning Austraalias ja Uus-Meremaal 1,8.

Prognoosi järgi langeb ülemaailmne sündimuskordaja edasi – kui 1990. aastal oli see 3,2, siis mulluseks oli näitaja jõudnud 2,5ni, aastaks 2050 ennustatakse selleks 2,2 ja sajandi lõpuks alla taastetaseme ehk 1,9 last naise kohta.

Mullune ÜRO rahvastikuprognoos oli järjekorras 26. ja see ennustab kõigi maailma riikide rahvastikuarenguid järgnevaks 80 aastaks ehk kuni 21. sajandi lõpuni. Demograafia nüüdisaja megatrendid on senine rahvastiku kasv, vananemine, ränne ja linnastumine, mis avaldavad suurt mõju majanduslikule ja sotsiaalsele arengule ning elukeskkonnale.

Prognoosis märgitakse, et väheneva elanikkonnaga riike on tulevikus järjest rohkem. Kui alates 2010. aastast on 27 riigi või piirkonna elanike arv vähenenud vähemalt ühe protsendi võrra, siis 2019–2050 on selliseid riike arvatavalt 55. Vähenemise põhjus on madal sündimus ja mõnel pool ka kõrge väljarände määr. Hiinas prognoositakse rahvastiku vähenemist sellel ajavahemikul 31,4 miljoni inimese võrra ehk 2,2 protsenti, esirinnas on aga Bulgaaria, Leedu ja Läti vastavalt 22,5-, 22,1- ja 21,6-protsendilise rahvastiku vähenemisega.

Seejuures saab vähenevat sündimust arvestades mitmes riigis rändest rahvaarvu muutuse peamine komponent. Ajavahemiku 2010–2020 kokkuvõttes tuli Euroopasse, Põhja-Ameerikasse ja Põhja-Aafrikasse, Lähis-Itta ning Austraaliasse ja Uus-Meremaale rahvusvahelise rände kaudu elanikke juurde, ülejäänud piirkonnad aga loovutasid rahvast. Suuremat väljarännet põhjustavad teiste riikide nõudlus võõrtööjõu järele (Bangladesh, Nepal ja Filipiinid) või vägivald, ebakindlus ja relvastatud konfliktid (Süüria, Venezuela ja Myanmar). ÜRO raport märgib, et Valgevenes, Eestis, Saksamaal, Ungaris, Itaalias, Jaapanis, Venemaa Föderatsioonis ja Ukrainas on aastakümne kokkuvõttes toimunud rahvastiku juurdevool, mis aitas neis riikides tasakaalustada pikaaegsest negatiivsest loomulikust iibest tingitud rahvaarvu vähenemist.