Tore ja kole lavastus Paide Teatrilt 

Jon Fosse loo «Ma olen tuul» lavastas Paide Teatris Johan Elm, laval on Joosep Uus ja Johannes Richard Sepping. foto: Johan Elm Foto: Johan Elm

Pärast Paide Teatri avalavastuse «Kaitseala» nägemist tekkis mõnus ootusärevus. Sest seal visati lavaruumi palju põnevaid vihjeid teatri tuleviku kohta. Ei, mitte ainult lavale, vaid ka saali, vaatajate poolele. Jah, ja osalusteatriga oli ka tegu, selline kirev, külluslik ja tempokas postdramaatiline teater oli.

Aasta hiljem on tegijad astunud suure sammu, aga mitte edasi, vaid tagasi, sinna, kus nad ise varem olnud pole. Seega on tegemist tegijate jaoks ikkagi täiesti uue fenomeniga, mis sest et teatrikunst ise on need teemad juba läbinud.

Jon Fosse minimalistlikku näidendit «Ma olen tuul» on teatripublik näinud ka aastal 2013 Salme kultuurikeskuses Lembit Petersoni lavastuses. Näidend ise on kirjutatud 2007. aastal. Aga see kõik meenutab juba aastat 1976, mil Peterson tõi Noorsooteatris lavale Samuel Becketti «Godot’d oodates». Ma ise ei saa seda kõike mäletada, tegemist on kollektiivse mäluga, mis paneb küsima, miks on täna ja just sellisel viisil vaja teha selline kunstiteos, sealjuures arvestades juba varem tehtut.