Selleks et meie sõit talvistel teedel mööduks ohutult, saame sõidukijuhina väga palju ise ära teha. Siinkohal mõned meeldetuletused, mida talvistes oludes järgida.
Ohutu liiklemise soovitused talvel
Jäta endale võimalus reageerida
Mõistlik kiirus ja õige pikivahe hoidmine on oluline iga ilmaga, et sõit oleks ohutu. Talvisel ajal tuleb aga arvestada, et jäise ning lumise teega on pidurdusmaa kordades suurem kui kuiva teekattega. Näiteks pidurdusmaa kiiruselt 50 km/h kuni seisma jäämiseni on kuiva asfaldi korral ca 15 m, jäise ja lumise tee puhul 25-50 m, väga libeda teekatte puhul ka rohkem. Kui kiiresti saab auto talvistes oludes pidama, saab vaadata siit.
Oluline on aru saada, et kiiruse ületamisel saadav ajavõit on tegelikult tühine. Kiirustama kiputakse, kuna liikleja tajub ajavõitu tegelikkusest suuremana. Tegelikkus on teine: sõites kiirust ületades Tallinnast Tartu, võidetakse ehk vaid mõne minuti, sest liikluse tõttu ei ole võimalik kogu aeg ühtlaselt sõita ning teel on ka alandatud piirkiirusega lõike. Ent kiiruse ületamine soodustab juba iseenesest liiklusõnnetusse sattumise tõenäosus ning ohtlikud manöövrid suurendavad seda võimalust hüppeliselt. Siinkohal tasub vaadata, millist mõju avaldab kiirus tegelikult autojuhile.
Samuti on nähtavus lumehangede, tuisu vms tõttu kõigi liiklejate jaoks väga piiratud ning ohuolukorrad tekivad tavapärasest veelgi ootamatumalt. Ainus võimalus liiklusõnnetusi vältida on tõenäolistes ohukohtades kiiruse vähendamine. Eelkõige on see oluline jalakäijate ülekäigurajale või ristmikule lähenedes. Kui kiirust hakatakse vähendama alles peale ohu tekkimist, ei pruugi liiklusõnnetus enam välditav olla.
Autojuhi ainus ülesanne on jõuda turvaliselt sihtkohta. Turvalisuse nimel tuleb järgi anda ka siis, kui oled veendunud, et sinul on eesõigus.
Ole ohukohtades tähelepanelik
Enamasti liigeldakse piirkonnas, mida hästi tuntakse. See aitab keeruliste ilmaolude tekkides juhtidel ohukohti ette aimata.
Sellised kohad võivad olla näiteks:
- lume tõttu kitsaks ja/või raskesti läbitavaks muutunud tänavad;
- kohad, kus hangede pärast on liikluskorraldus segaseks muutunud;
- ristmikud, kus teeandmiseks seisma jäänud sõidukitel kulub libeduse tõttu uuesti liikumise alustamiseks tavapärasest kauem aega ning seetõttu tekivad ummikud;
- kohad, kus liikleb palju veoautosid või busse (üle 3,5t kaaluvatel veoautodel ei ole kohustust talverehve kasutada, mistõttu on ristmikul või kallakul peatunud veoautol või bussil liikumise alustamine veelgi vaevalisem, kui kuivades ilmaoludes).
Tegele ainult juhtimisega
Sõidu ajal peavad nii lapsed kui ka täiskasvanud olema nõuetekohase turvavarustusega kinnitatud.
Kindlasti tuleb hoiduda kõrvalistest tegevustest, mis juhivad tähelepanu liikluselt kõrvale (nt mobiiltelefoniga rääkimine, söömine vms). Siinkohal meeldetuletusena video , kuidas mõjutavad kõrvalised tegevused juhi tähelepanu ja nägemisvälja.
Väldi möödasõite
Kuigi möödasõit on ka heades teeoludes ohtlik manööver, muutub see ekstreemsetes ilmaoludes märkimisväärselt ohtlikumaks. Põhjuseks on tavaliselt kaasnev suur kiirus (vastassuuna vööndisse ja tagasi reastumine) ja ilmaoludest ning pimeda ajast tuleneda võiv halb nähtavus.
Eriti ohtlikuks kujuneb situatsioon olukorras, kus vastutulevat autot nähes püütakse järsult enda sõidusuunda naasta, suure kiiruse ja järsu manöövriga kaasnevad külgjõud ning väike sidestus põhjustavad juhitavuse kaotuse.
Kui näed teel hooldeautot, siis kõige parem on hoida ohutut pikivahet ning jätta möödasõit tegemata, sest eespool olev tee võib olla hooldamata. Hooldeautod on teel selleks, et saaksime ohutult liigelda. Vaata siit, millega tuleb arvestada tehes möödasõitu hooldeautost.