/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2019/01/14/11715386t1h7414.jpg)
Eesti Meediaettevõtete Liidu juhi Mart Raudsaare sõnul on maksuerisuse rakendamine kodumaisele digiajakirjandusele ainuvõimalik samm, kui on soov eestikeelset ajakirjandust säilitada.
Raudsaar: digiajakirjanduse maksualandus on ainus võimalus säilitada eestikeelset ajakirjandust (11)
Raudsaar tunnustas kultuuriminister Tõnis Lukast, kes oma laupäevases sotsiaalmeedia postituses kinnitas, et tema alanud aasta üks eesmärk on jõuda digimeedia käibemaksu alandamiseni üheksale protsendile.
«See on uus märk poliitikute suhtumises ja väga positiivne märk,» märkis Raudsaar, lisades, et kui varasemalt polnud maksuerisuse rakendamine Euroopa Liidu (EL) reeglitest lähtuvalt võimalik, siis juba alates üle-eelmise aasta oktoobrist sellist piirangut enam EL-i poolt pole. «Ja alates sellest ajast on paljud Euroopa Liidu riigid asunud oma ajakirjandust kaitsma ja maksuerisusi rakendama. Ning mitte ainult, näiteks EL-i partnerriik Norra on nii paber- kui digimeedia osas rakendanud suisa 0-protsendilist käibemaksu määra,» rääkis Raudsaar.
Tema sõnul on seni Eesti poliitikute poolt jäänud kõlama mõte, et digimeedia osas maksuerisuse rakendamisel pole mõtet, kuna see lõhuks Eestile omapärast lihtsat maksusüsteemi ning niikuinii ei oleks ajakirjandusele eriliseks abiks. «Tõsi, maksuerisus ei oleks lahendus kõigile Eesti ajakirjanduse muredele, kuid raskel ajal on ka piskust abi. Vabanevad ressursid saaks suunata digimeedia arendamisse, et pakkuda tarbijatele senisest veelgi kvaliteetsemaid tooteid. Auditoorium ootab uusi moodsaid rakendusi ja selline arendustöö on teatavasti kulukas,» arutles Raudsaar.
Tema sõnul peaks eesmärk olema, et ajakirjandus suudaks end ise tasa teenida, sest see aitab kõige paremini tagada meedia sõltumatuse. «Peame võtma eesmärgiks, et senisest madalam käibemaks rakenduks digimeediale hiljemalt 2021. aasta 1. jaanuarist. Arvestuslik kulu oleks riigile selle pealt aastas umbes 500 000 eurot, kuid kui eeldada digitellimuste mahu kasvu, mis kaasneb meediatoodete kvaliteedi tõusuga, teeniks riik selle kulu kokkuvõttes tasa,» märkis Raudsaar.
AS-i Postimees Grupp juhatuse esimehe Andrus Raudsalu sõnul tulnuks digimeediale rakendada senise 20 protsendi asemel üheksaprotsendilist käibemaksu juba tükk aega tagasi. «Ühiskonnas on viimasel ajal räägitud palju eestikeelse ajakirjanduse olulisusest ning ootaks, et selles valguses astuks riik ka konkreetseid samme, et kodumaist meediat kaitsta,» ütles Raudsalu.
Tema sõnul on kvaliteetse ajakirjanduse tegemine kulukas ning kui maksupoliitika jätab meediale kätte senisest rohkem vahendeid, siis kõik see on võimalik suunata otseselt meediatoodete arendamisse ja senisest veelgi parema ajakirjanduse viljelemisse.
Kultuuriminister Tõnis Lukas leidis oma laupäevases sotsiaalmeedia postituses, et tuleks langetada digiväljaannete käibemaksu üheksale protsendile.
«Eestikeelne ajakirjandus on rahvuskultuuri üks tugitaladest. Selle püsimiseks on oluline kindlustada tema majanduslik alus. See on aga ohus. 2020. aastal pingutan ma edasi selle nimel, et esiteks vähendada ostjate hulga suurendamiseks e-ajakirjade ja e-ajalehtede, nendega koos ka e-raamatute, käibemaksu üheksa protsendini ja teiseks panna välismaised internetiplatvormid maksma nii siinsel reklaamiturul osalemise eest kui ka meie väljaannete sisu kasutamise eest, et raha ei läheks Eestist ja siinsest ajakirjandusest välja,» ütles Lukas sotsiaalmeedias.
Lukas ütles, et on vastavad ettepanekud eelmisel aastal juba ka ametlikult esitanud.
Paberväljaannete käibemaks on praegu üheksa protsenti, kuid digitaalsete väljaannete käibemaks 20 protsenti.