/nginx/o/2009/08/03/216114t1hd4b8.jpg)
Politsei paneb aastalõpu eel inimestele südamele, et nad hooliksid oma lähedastest ja näitaksid välja rohkem empaatiavõimet ka võõraste suhtes, sest hädas oleva inimese märkamine võib päästa tema elu.
Politsei: hoolimine võib päästa elu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Politsei- ja piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna arendusbüroo juhi Margus Kotteri sõnul võivad politsei sõnad hoolivusest tunduda tarbetu kordusena, kuid politsei puutub iga päev kokku hoolivuse puudumisega.
Tema sõnul jõutakse õnnetuste kirjeldusi lugedes, liiklusõnnetuste sündmuskohtadel käies ning olukorda hinnates tihti järeldusele, et kui keegi oleks märganud ja sekkunud, poleks inimene hukkunud.
«Paraku on inimestes endiselt piisaval määral ükskõiksust või usu puudust oma sõna jõusse, et sekkuda ja traagilisi olukordi ära hoida,» ütles Kotter. «Oleme liiga harjunud hukkunute statistikaga ja ei mõtle sellele, et iga numbri taga on inimene, keda oodati koju. Peaksime rohkem väärtustama inimelu ja mitte ainult oma lähedaste, vaid ka täiesti võõraste, kui seda peaks vaja olema.»
Politsei paneb lapsevanematele südamele, et nad tunneksid rohkem huvi, kellega koos ja kus nende lapsed pidutsevad ja tuleks kontrollida, kas keskkond ja seltskond, kus laps viibib, on ohutud.
Lisaks tuleb meeles pidada, et alkoholijoobes sõpra-tuttavat ei tohi jätta omapäi, sest temaga võib juhtuda õnnetus või ta võib langeda kuriteo ohvriks.
Seetõttu soovitab politsei sõprade vahel kokku leppida, kes on «kaine grupijuht», kelle ülesandeks on peomeeleolus sõpradel silma peal hoida.