/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2011/12/30/895444t1hf7f7.jpg)
«Kui püüaksin leida kujundit, mis iseloomustaks Ülo Nugist, kelle «alluvana» jagasin Toompea istungitesaali viis aastat (1990–1995), siis oleks selleks vasar. Ma ei tea, kui palju ta kodus oli pidanud naelu seina taguma, kui täpselt ta seda tegi, aga need vasaralöögid, mida ta Nõukogude aja viimase ülemnõukogu juhatajana ja taastatud Eesti riigi esimese riigikogu esimehena oma laual asetsevale alasile põrutas, olid kaalutletult kindlad ja otsustavad.» (Rein Veidemann, PM 19.11)