Graafik ⟩ Kõige usinamad ja kasinamad kohalkäijad ning sõnavõtjad riigikogus

Jürgen Ligi. Foto: Tairo Lutter

2019. aastal aastal tõmbasid kevad- ja sügisistungjärgule joone alla ka riigikogu liikmed. Aprillis ametivande andnud riigikogu XIV koosseis pidas kokku 80 istungit. Kõigist istungitest võttis osa neli riigkogu liiget. 

Kõige aktiivsemad riigikogu istungitel kohalkäijaid olid Igor Kravtšenko Keskerakonnast, Merry Aart EKREst, Maris Lauri ja Urmas Kruuse Reformierakonnast. Et lisaks istungitel osalemisele peetakse eraldi arvestust sõnavõttudele, selgusid ka kolm kõige vähem jutukamat riigikogu liiget: ühe korra võtsid sõna Siret Kotka-Repinski Keskerakonnast, Uno Kaskpeit EKREst ning üks neljast enim istungtel kohal käinutest – Igor Kravtšenko Keskerakonnast.

Ülevaatest selgus, et riigikogus enim sõna võtnud poliitikute seas on suurem osa just opositsiooni kuuluvaid parlamendisaadikuid: sotsiaaldemokraate ja reformierakondlasi. Enim on sõna võtnud Jürgen Ligi Reformierakonnast, kes 79 kohal käidud istungil võttis kokku sõna 194 korda. Talle järgneb erakonnakaaslane Urmas Kruuse, kes 148 sõnavõtuga on ka ühtlasi üks aktiivsemate kohalkäijate seas. Koalitsioonisaadikutest paistavad sõnavõttude arvukusega silma Peeter Ernits EKREst ning riigikogu rahanduskomisjoni juht Aivar Kokk Isamaast. 

Kõige vähem võttis istungitest osa Mart Võrklaev Reformierakonnast, kes sai ettevõtlusesse suundunud Kalle Pallingu asendusliikmena riigikokku alles augusti alguses. 41 korda on istungitel kohal käinud sotsiaaldemokraat Lauri Läänemets, on mai lõpus Euroopa Parlamenti valitud Marina Kaljuranna asendusliige.

Läänemetsa tulemus on ka asendusliikmena märkimisväärselt madal: olgu võrdluseks alles oktoobri lõpus ministriametist riigikokku asunud Kert Kingo, kes jõudis osa võtta 42 istungist. Aprillis tööd alustanud riigikogu liikmetest käis kõige vähem kohal Oudekki Loone Keskerakonnast. 

Vaata lähemalt graafikust!