Sotsiaalministeerium, kes tänavu sügisel kinnitas, et tööharjutusstipendiumi mahaarvamine toimetulekutoetusest on igati seaduslik, otsustas pärast Postimehes ilmunud lugu seadust muuta.
Sotsiaalministeerium muutis pärast Postimehe lugu seadust
Tänavu 10. novembril kirjutas Postimees, kuidas osade Türi töötute toimetulekutoetusest arvati maha tööharjutusstipendium. Tööharjutus korraldanud Otto Maamägi pöördus abisaamiseks sotsiaalministeeriumi poole, aga sealt tulnud vastus kohustas valda kärpima kõikide töötute toimetulekutoetust.
«Oleme antud teemade osas tõusetunud küsimusi arutanud muuhulgas sotsiaalseadustiku kodifitseerimise raames. Leiame, et nö üksiklahendused ei ole jätkusuutlikud ja arvestama peab sisulisi asjaolusid nagu: a) kas mingi toetuse eesmärgiks on teatava täiendava sissetuleku tagamine või kaetakse sellega konkreetseid lisakulusid; b) millised muudatuse eelarvelised mõjud; c) kas muudatus toetab üldist riiklikku toetuste süsteemi ja selle arenguid, jne,» vastas sotsiaalministeerium sügisel Otto Maamägile.
Vaid paar nädalat pärast leheloo ilmumist muutis aga riigikogu seadust. Riigikogu sotsiaalkomisjonist öeldi, et novembri lõpus said nad sotsiaalministeeriumilt ettepaneku muuta seadust ning 6. detsembril võetigi seadusemuudatus vastu.
Nii et kui seni arvati tööharjutuses ja tööpraktikas osalevale töötutele makstud stipendium toimetulekutoetuse taotleja sissetulekute hulka, siis sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna peaspetsialisti Õie Jõgiste sõnul alates 1. jaanuarist seda ei arvestata sissetulekuna.
«Kuna teenusel osalemise lisakulud tekivad isikul sõltumata konkreetse teenuse liigist, siis muudeti ka toimetulekutoetuse arvestamise regulatsiooni nii, et erinevate tööturuteenuste puhul makstavaid tööturutoetusi käsitletaks toimetulekutoetuse arvestamisel ühtemoodi,» põhjendas Jõgiste seadusemuudatust.