«Oli lausa imetlusväärne, kuidas ta kõrges eas säilitas oma loomingulise esprii, huumorimeele ja tohutu töövõime. Ega kunst olnudki talle mingi töö, vaid pigem omamoodi eluviis. Eredalt jääb meelde Okase üle prillide vaatav terav pilk, tema naer, teemade vaheldumine naljakatest lugudest kuni traagikani. /---/ Sulgus üks eesti kunsti säravamaid lehekülgi
/---/.» (Ants Juske, PM 2.05)
Tellijale
Evald Okas 28.11.1915–30.04.2011
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.