Aleksei Lotman: Keskkonnarindel muutusteta – või siiski?

Aleksei Lotman Foto: Madis Sinivee

Nagu see pealkiri võib paista liiga ilulev-kirjanduslikuna, võib sellele ette heita liigset staatilisust, muutuste mittemärkamist. Olgem ausad, nii mõndagi on ju lõppeval aastal juhtunud. Ent suurtes asjades on toimunud vaid väiksemaid muutusi, üldine seis on mitmel pool jätkuvalt ärevalt ebamäärane.

Mets. Metsaraie lööb rekordeid ja seda võib ju ka muutuseks lugeda. Ent seda on ta teinud juba mitu aastat, suundumus raiemahu suurenemisele on muutumatu. Loomulikult ei saa see lõpmatult nii jätkuda, ent millal murdepunkt tuleb, on raske ennustada. Postimehe keskkonnaküljed on üritanud anda oma panuse, et murrang tuleks võimalikult vara ja pehmelt, ent metsanduse üldised suunajad ei paista seda sõnumit tõsiselt võtvat. Kui raiemahtude sujuva vähendamisega hiljaks jääda, kukuvad need millalgi ise, ja päris järsult, nagu oleme ka siin lehes vastavaid arvutusi analüüsides kirjutanud. Raiemahtudega sama tähtis on ka, millal ja kus raiuda.

Seni pole suudetud kevadsuvist raiet ohjeldada ning lageraie kaitsealadel ja asulalähedastes metsades ei taha ka sugugi vaibuda. Valik on keskkonnaministeeriumi käes, kes juhib ka metsanduse arengukava koostamist. Ei ole sealtki miskit uut ja head praegu oodata. Välja on käidud neli stsenaariumi, millest vaid üks väärib säästva metsanduse nime, ent on mõneti karikatuursena välja joonistatud. Selle osaks olev väidetav vajadus puiduimpordi suurendamise järele on üks malakas, millega on asutud materdama kõiki, kes soovivad ohjeldamatut raiet ohjeldada. Uus mood, kuigi selle esimesi ilminguid oli juba varem näha, on suureneva raietegevuse õigustamine kliimapoliitika vajadustega.