Kadri Tammepuu: Mõeldud, tehtud ehk üheksa korda...

Kadri Tammepuu. Foto: Mihkel Maripuu

Töötasin viis aastat tagasi rahvusvahelises firmas ja lätlastest kolleegid ütlesid meie, eestlaste aeglase toimimise kohta tihti: mõeldud, mõeldud. Pean siin silmas aega, mis jäi plaanima hakkamise ja asja ära tegemise vahele.

Lugu meenus, kui heitsin pilgu kümme aastat tagasi valminud rahvastiku arengukavale, kus 2020. aastaks pidi keskmine eesti mees elama tervena 60 ja naine 65 aastat. Tegelikult elasid mehed statistikaameti andmetel lõppeval aastal tervena vaid 52,8 ja naised 55,6 aastat ehk vastavalt 7,2 ja 9,4 aastat vähem, mis on võrreldes eelmise aastaga langenud. Miks siis ikkagi arengukava reaalsusega üldse kokku ei käi ja inimesed hindasid oma tervist sel aastal isegi varasemast halvemaks? Eksimise kohti oli kolm: eesmärgid jäid lihtsalt koostajate soovunelmaks, tegevused plaani elluviimiseks ei olnud piisavad ja inimesed nendega ei haakunud. Nii elataksegi Eestis praegu küll kauem, kuid haigemalt kui kunagi varem.

Tähenduslik elu. Üks Pärnu kooli direktor armastas kunagi õpilastelt, kes paistsid silma totra teoga, retooriliselt küsida: kus oli teie OPO ehk omal pea otsas? See pani paljud marakratid järele mõtlema, sest midagi pidi ju õpetajale vastama.