Meie kiiresti muutuvas maailmas on paljudel tekkinud tunne, et kui haridus samuti ei muutu kogu aeg sama kiirusega, siis oleme rongist päästmatult maha jäänud. Värsked PISA tulemused räägivad teist keelt. Meie hariduselu võtmeküsimus ei ole radikaalne uuendamisvajadus, vaid mõningate käest ära lastud asjade kordaseadmine. Nendele valdkondadele olen Meie Eesti haridus- ja teaduskülgedel püüdnud ka tähelepanu pühendada.
Tellijale
Martin Ehala: Häälestust, mitte remonti
Õpetajakutse maine. Eesti üldhariduskooli kõige suurem murekoht on õpetajate järelkasv. Rahvusvaheline võrdlusuuring TALIS märgib, et Eesti peaks lähema kümne aasta jooksul uuendama poole oma õpetajaskonnast. See tähendab, et igal aastal oleks vaja juurde 500 uut õpetajat, kuid praegu lõpetab õpetajakoolituse umbes 300 inimest aastas ja nendestki kõik ei lähe tööle õpetajaks.