Põhjalikke arvustusi, põrutavaid uudiseid ja mis paraku, ka kurbi sõnumeid aastast 2019.
Tipptosin 2019: need on aasta loetuimad kultuurilood
Politsei sai 21. mail kell 10.34 teate, et Tallinnas Veerenni raudteeülesõidul jäi meesterahvas rongi alla. Raudtee ülekäiku selleks ettenähtud kohas ületanud jalgrattur oli Jüri Aarma, kes hukkus rongilt saadud vigastuste tagajärjel sündmuskohal.
Näitleja ja muusik Lauri Saatpalu, kolleeg Kuku raadiost meenutab Jüri Aarmat. «Jüri Aarma oli värvikas inimene – inimene, kes saab lavakunstikaadrisse sisse ja sealt pärast ka välja, on ikka värvikas. Ta oli hästi laialdaste teadmistega, hästi hea suhtleja ja näitlejalikult edev, võib-olla isegi liiga edev ja see ei tulnud alati talle kasuks.
Arvustus «Nähtus nimega Evelin», autor Vahur Kersna. Erinevalt Vahur Kersnast ma ei leia, et Evelini arhetüüp on tugev, endaga alati hakkamasaav Eesti naine, mida too järjekordse mammut-portreesaate üllitanud teleautor ise hiljuti meedias ütles. Pigem on endine esileedi oma arhetüübilt Marie Antoinette.
Ja kui nad ära pole surnud, siis elavad õnnelikult tänapäevani. Nii peaksid muinasjutud lõppema. Aga mitte «Troonide mäng», sest see lugu on palju enamat, kui üks 21. sajandi jaoks ilustatud muinasjutt.
Produktsioonifirmaga Allfilm hakkab sel suvel koos Hollywoodi filmikompaniiga Warner Bros. Eestis suurt mängufilmi tegema. Pole teada, mis filmiga on tegu, kes on selle režissöör ning kes mängivad peaosi. Siiski, filmiringkondades liiguvad sahinad, mille järgi võib olla tegemist Christopher Nolani seni teadmata pealkirjaga filmiga, mis peaks linastuma tuleval aastal ning kus mängib Robert Pattinson.
Kui nimetada Eesti inimene, kellest filmi tegemine on menu mõttes kindla peale minek, on selleks igasuguse kahtluseta praegu Ott Tänak. Muusikud või poliitikud võivad vaid unistada tõmbejõust, mis on rallisõitja Tänakul.
i (1942–2018) arukalt ja loominguliselt koostatud „Lühikesed vastused suurtele küsimustele“ täiendab oluliselt 20. sajandi ideedeajalugu. Ta sobib teadust populariseerima, sest suudab keerulistest teemadest kirjutada arusaadavalt. Gümnaasiumi religiooniõpetuse ja filosoofia saaks nüüd asendada Hawkingi teaduspõhise valgustusprojektiga. Lugege seda teost ning andke lugeda ka õpilastele, et püsida tänapäeva ajateadvuses ja saada ettekujutus inimkonna võimalikust tulevikust.
Tallinna linnavalitsus otsustas toetada Vana Baskini Teatrit 35 000 euroga, toetussumma kavandatakse eraldada Tallinna esimese lisaeelarvega.
Mäletatavasti said Tammsaarel peksa kõik: Pearu lambasihver lihtsalt lõbu pärast, saunatädi Madiselt kasvatuslikel eesmärkidel, Mari Andrese käest Jussi pärast, lapsed said niikuinii. Jõhker perevägivald oli raamatus elunorm. Toom ei hakka seda fetišeerima, kuid teemast ta mööda ei vaata, Andrese ja Mari vahel toimuv on üks filmi võtmestseene.
Juhan Ulfsak esines teatripreemiate peol ootamatu poliitilise avaldusega, kus ta hoiatas Eestit Ungari saatuse eest.
Otseülekande vastu aastavahetusetelevisioonis ikka ei saa — aga kas ma seda juba eelmisel aastal samal ajal siinsamas rubriigis ei kirjutanud? Üleüldse on aastavahetus televisioonis üks lõpmatu deja vu. ETV konkurendid nähtavasti teavad seda ega pingutagi eriti, et kuidagi esile tõusta. Õieti võiks nad veel vähem pingutada, kasulikum kõigile. Kunstliku meeleolupunnitamise asemel oleksin soovinud vaadata hoopis David Pärnametsa pilte, mida «Ärapanija» õnneks ka näitas.
Aivar Mäe on Estonia teatris kõige tähtsam inimene – ta pole lihtsalt peadirektor, vaid mees, kelle otsustest sõltub ka Eesti esindusteatri kunstiline pale. Ja seda juba kümme aastat.