Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Terviseamet prognoosib gripipuhangut jaanuariks

Copy
Aasta algusest on Viljandi haiglas gripp diagnoositud tosinal inimesel. Gripi peamised sümptomid on kõrge palavik, köha ja nohu.
Aasta algusest on Viljandi haiglas gripp diagnoositud tosinal inimesel. Gripi peamised sümptomid on kõrge palavik, köha ja nohu. Foto: Elmo Riig

Terviseamet prognoosib gripipuhangut jaanuariks, mil lõpeb koolivaheaeg ja lapsed lähevad taas kooli, edastas «Aktuaalne kaamera».

Enne jõulupühi pöördus ülemiste hingamisteede viiruste tõttu arsti poole 3000 inimest, mis on sama nagu nädal varem, mis tähendab, et grippi haigestunute osakaal suurenes 18 protsenti, lisaks kinnitati möödunud nädalal laboratoorselt nii A- kui ka B-gripi viirusesse haigestumist. 

«Praegu on veel täiesti viimane hetk ennast vaktsineerida. Kui juba gripp kohal, siis on võib-olla tõesti vaktsineerimine hiljaks jäänud,» rääkis perearstikeskuse OÜ Meditiim perearst Eero Merilind. Terviseameti andmetel vastavad vaktsiinid just nendele tüvedele (A ja B – toim) ja ka praegu soovitatakse end gripi vastu vaktsineerida, immuunsus tekib kaks nädalat pärast vaktsineerimist. 

Kuigi grippi haigestumise intensiivsus on praegu madal, hindab terviseamet selle levikut laialdaseks, sest grippi esineb peaaegu kõikjal Eestis. Ameti andmeil telliti Eestisse selleks aastaks 200 000 doosi gripivaktsiini ning vajadusel saab juurde veel 20 000 doosi.

«Ka meil, arstidel, on esimestel haiguspäevadel raske aru saada, kas tegemist on gripiga või tavalise viirusega. Üldiselt on nii, et gripiviiruse puhul on hästi kõrge palavik. Palavik on 38–39 kraadi, enesetunne on väga halb, lihased valutavad, inimene on ikkagi praktiliselt voodihaige,» selgitas Merilind, lisades, et perearsti juures saab teha gripitesti, et vajadusel alustada ravi vastava retseptiravimiga.

Tagasi üles