Els Heinsalu: vana aasta taak

 Els Heinsalu. Foto: Madis Sinivee/Eesti Meedia/Scanpix Baltics

Sellest aastast ei olegi nagu midagi kaasa võtta. Mitte midagi, mida tahaks kaasa võtta. Ent kahjuks tuleb kõik see, mille tahaks parema meelega maha jätta, ise kaasa.

Lõppevas aastas on kuidagi ehmatavalt palju halba ja kurja olnud. Mitte ainult meil, vaid kogu maailmas. Või siis pigem vastupidi: mitte ainult mujal maailmas, vaid ka meil. Ja hoolimata sellest, et paljud raputavad uskumatult pead ja küsivad kahtleval häälel, kas kõik see päriselt ka toimub, ei ole see kõigest halb unenägu, vaid (vist ikka?) reaalsus. Ja homme tuleb meil sellega edasi elada. Või siis ka mitte. Sõltub meist endist. Kuigi päris kõik ei sõltu enam meist. Päris kõike ei saa me enam ei tagasi ega ka täiesti teise suunda pöörata. Aga midagi ikka. Ma usun.