/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/12/25/12833693t1hc7ee.jpg)
Rahapesu andmebüroo direktori Madis Reimandi sõnul ei saa see, et Eestis rakendatakse sanktsioone Rossija Segodnja suhtes, tulla üllatusena, vahendas «Aktuaalne kaamera».
Rahapesu andmebüroo: sanktsioonid Rossija Segodnjale ei ole üllatus
«Meie eesmärk on täita Eesti seadust ja Euroopa Liidu poolt kehtestatud sanktsioone. Ja see tähendab seda, et kui Rossija Segodnjal, kelle üle teostab kontrolli Dmitri Kisseljov, kelle suhtes on kehtestatud sanktsioonid, on Eestis varasid, siis need tuleb külmutada ja talle ei tohi teha kättesaadavaks rahalisi vahendeid ega majandusressursse ehk osutada teenuseid, mis võimaldaks Rossija Segodnjal äri teha. See keeld kehtib Eesti puhul inimestele, kes tegutsevad Eesti territooriumil,» ütles Reimand.
Reimandi sõnul on Dmitri Kisseljovi isik ainus põhjus, miks Rossija Segodnja suhtes sanktsioone rakendatakse.
Venemaa teatas jõulupühade ajal, et rakendab karme vastumeetmeid, kui Eesti võimud jätkavad meediaettevõtte Sputnik ajakirjanike survestamist, vahendas uudisteagentuur TASS neljapäeval Vene Föderatsiooninõukogu spiikri Valentina Matvijenko sõnu.
TASSi andmeil saatis föderatsiooninõukogu neljapäeval OSCE asjakohastele ametiisikutele kirja, milles kutsutakse üles mõjutama Eesti võime loobuma katsetest piirata Sputniku tööd.
Eesti välisministeerium selgitas kolmapäeval Postimehele, et Sputniku asutas 2014. aastal Rossija Segodnja oma rahvusvahelise haruna. Rossija Segodnja peadirektor Dmitri Kisseljov kuulub Euroopa Liidu personaalsete sanktsioonide nimekirja, kuna tal oli keskne roll Ukraina ründamist (st Krimmi annekteerimist 2014. aastal ning Vene Föderatsiooni sõjalist tegevust Ida- ja Kagu-Ukrainas) toetavas Vene Föderatsiooni propagandas.
Lähtudes Dmitri Kisseljovi vastu kehtestatud personaalsetest sanktsioonidest, külmutasid Eesti pangad oktoobri lõpus Rossija Segodnja pangaarved.
Detsembris informeeris rahapesu andmebüroo füüsilisi isikuid, kellel on töölepinguline või võlaõiguslik töösuhe Rossija Segodnjaga, et teadlikult sanktsioonide all isiku heaks töötamine või talle teenuse osutamine võib kaasa tuua kriminaalvastutuse.
Sputniku ajakirjanduslik sisu ei oma finantssanktsiooni rakendamise seisukohalt tähtsust. Määrav oli Sputniku Eesti emafirma peadirektori Dmitri Kisseljovi roll Ukraina ründamisel ning tema isiklik seotus ja kasusaamine Rossija Segodnja tegevusest.