Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Arhitektuurilugu muutnud eestlane

Copy
August Komendant ehitusplatsil, 1958. Richardsi meditsiiniuuringute laboratoorium, Philadelphia, Pennsylvania, USA, arhitekt Louis Kahn, insenerkonsultant August Komendant, 1957–1960.
August Komendant ehitusplatsil, 1958. Richardsi meditsiiniuuringute laboratoorium, Philadelphia, Pennsylvania, USA, arhitekt Louis Kahn, insenerkonsultant August Komendant, 1957–1960. Foto: Marshall D. Meyers /pennsylvania ülikooli Arhitektuuriarhiiv Marshall D. Meyers © Pennsylvania ülikooli Arhitektuuriarhiiv

Järvamaal Mäo vallas sündinud Eesti-Ameerika ehitusinsener August Komendant (1906–1992) aitas kavandada hulga hooneid, mis on läinud 20. sajandi arhitektuuri- ja ehitusajalukku. Tema pikaajalisim koostööpartner oli Saaremaal sündinud maailma tuntuimaid arhitekte Louis I. Kahn (1901–1974) ja äsja üllitatud Komendandi teos annab kõneka tagasivaate kahe suurmehe ühisele teekonnale.

««18 aastat arhitekt Louis I. Kahniga» väärib erilist tähelepanu just seepärast, et väga harva on kirjasõnas sedavõrd ilmekalt edasi antud Ehitusinseneri ja Arhitekti koostööd. Kogu see raamat on võrratu eestkõne ehitusinseneri elukutsele,» kommenteerib In Nomine projektijuht Toomas Kään, kelle eestvedamisel ühes Eesti Betooniühingu ja Eesti Arhitektuurimuuseumiga nägi rikkalikult illustreeritud ja stiilselt kujundatud monograafia nüüd ka autori sünnimaal trükivalgust.

Kirjastaja sõnul on eestikeelses väljaandes taasavaldatud peaaegu kõik originaalteoses ilmunud Louis Kahni arhitektuurijoonised, August Komendandi konstruktsioonijoonised ja enamik fotodest, samuti ilmestavad raamatut Eesti arhitektuurifotograafi Arne Maasiku fotod Kahni-Komendandi ühisehitistest.

«Praegusele eesti lugejale toovad omaaegseid olusid ja konteksti lähemale arhitektuuriajaloolase Carl-Dag Lige kommentaarid. Tema sulest on ka ülevaade Komendandi erialasest karjäärist ning Kahni ja Komendandi koostöö tagamaadest,» selgitab Kään. Carl-Dag Lige lisab, et betoonkonstruktsioonide teooria ja praktika arenesid maailmasõdadevahelisel perioodil kiirelt.

«Komendant vaimustus uue materjali kasutusvõimalustest ning jäi betoonile truuks elu lõpuni. Teda võib pidada üheks 20. sajandi II poole olulisemaks betoonkonstruktsioonide kavandajaks ja propageerijaks Põhja-Ameerikas, aga võibolla ka kogu maailmas,» arvab arhitektuuriloolane, märkides, et selle raamatu ilmumisega algas nn Komendandi-festival, mille järgmine üritus leiab aset 9. jaanuaril 2020, kui Eesti Arhitektuurimuuseumis avatakse rahvusvaheline suurnäitus «Betoonist võlutud. Ehitusinsener August Komendant».

Tagasi üles